Ettevõtjad: Eestis on seadusi liiga palju ja nad on liiga keerulised

Audiitorite juubelikonverentsil esinenud ettevõtjad olid nõus vandeadvokaat Jüri Raidla hiljutise terminiga „õiguslik fetišism“ Eesti riigi kõrge õiguslembuse kohta, millest on kujunenud seadusloome protsess omaette ja mis piirab muu hulgas ka ettevõtjate tegevust.

„Seadusi on liiga palju ja nad on liiga keerulised – selles osas olen Jüri Raidlaga nõus. Praegusi seadusi tuleks hakata vähendama,“ tõdes Helmes ASi juhatuse esimees Jaan Pillesaar.

Ta lisas, et riik ei hinda seda, kui palju toob ettevõtjale kaasa kulu mingi seaduse jõustumine, kui palju ärisid selle tõttu oma tegevuse lõpetab või mida nad teevad elus püsimiseks.

„Kui meil igal aastal muudetakse 2/3 seadustest, siis seda ei saa pidada normaalseks. See on kujunenud ka tegevuseks, mis iseennast toidab,“ lausus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

„Mida rohkem püüame detailselt asju kirja panna, seda tõenäolisemalt avastame homme, et mingi detail on jäänud kirja panemata. Selles reguleerimise võidujooksus võitjaks tulla ei saa, tänapäeva majanduskeskkond muutub nii kiiresti," lisas ta.

Mait Palts lisas, et seadusloome tempot hoides takistame uute äriideede turule tulekut. „Need aga aitaks meil kiirelt edasi minna, mitte pidev raamidesse surumine. Regulatsioon tapab uued äriideed enne sündimist ja see on murekoht.“

LHV Group’i juhatuse liige Erkki Raasuke märkis, et õigusloome ja õiguskeskkond on see valdkond, kus väikese ühiskonnana võiks lubada uljamat mõtlemist.

„Võrreldes muude riikidega on Eesti olnud täitsa OK koht, aga lati seadmine sinna Ukraina ja Poola vahele pole sugugi OK. Me olemegi siis seal. Latt võiks mujal olla. Sellise klaaslae puhul on majanduse iga kasvuprotsendi kasvatamine keerulisem," leidis Raasuke.

Raasuke lisas, et sarnane suundumus peegeldub ka avalikus arvamusvahetuses. „Kui vaadata avalikku debatti, siis arutatakse, kes on süüdi, kui midagi viltu läks ja kuidas saaks nüüd uusi regulatsioone juurde kirjutada. Aga õppimise juurde käivadki läbikukkumised, mitte lisanduvad regulatsioonid.“

Eile toimub vandeaudiitorite juubelikonverents, millega tähistatakse 25 aasta möödumist audiitortegevuse algusest Eestis. Lisaks Eesti vandeaudiitoritele osalesid konverentsil riigi esindajad, ettevõtlusorganisatsioonid ning naaberriikide audiitorite katuseorganisatsioonide esindajad.