Ettevõtjad seavad end meeleldi pingeritta
Juba teist aastat korraldavad seda ettevõtmist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Päevaleht. Konkursi laureaadid tehakse teatavaks 8. septembril. Eesti Päevaleht annab selleks puhuks välja ka aastaraamatu “Eesti parimad ettevõtted 2004”.
EAS valib igas kategoorias välja parima ettevõtte, võistlus päädib nende hulgast parima valimisega, millega kaasneb siis Ettevõtluse Auhind 2004. Kaubanduskoda omakorda korraldab Konkurentsivõime Edetabeli konkursi, kus ettevõtted seatakse pingeritta võrrelduna kõige konkurentsivõimelisema ettevõttega Eestis.
Tänasest on võimalik juba ankeete täita ja paljud ettevõtted on huvi üles näidanud. Osalemine on vabatahtlik ja see teeb konkursid eriti atraktiivseks ja vajalikuks, sest firmad on valmis vabatahtlikult ennast võrdlema oma küla, linna või ka riigi samalaadsete ettevõtetega.
Ettevõtted on valmis
Möödunud aastal esmakordselt koostatud konkurentsivõime edetabelis saavutas väikefirma Tatoli 8. koha. “Raske öelda, kas see koht meile ka otseselt suuremat müüki tähendas, kuid andis mõista, et suudame majanduses vee peal ujuda,” ütles põllu- ja metsamasinaid müüva firma tegevjuht Jaak Nõmmsalu.
Tema sõnul on ettevõttel plaanis ka sel aastal konkursil osaleda, vaatamata sellele, et firma majandustulemus ei olnud eelmisel aastal enam nii hea – käive ei kasvanud aastaga kuuekordseks, nagu oli 2002. aastal.
Edetabeli 30. kohal oli viie töötajaga Fixtec. “Saime efektiivsusele kinnitust, otsisime tabelist oma konkurente, kuid ei leidnud,” ütles firma tegevjuht Mait Põldemaa.
EAS-i konkursil Ettevõtluse Auhind 2003 tunnistati parimaks väike- ja keskmise suurusega eksportööriks aknatootja Viking Window. “Tulemusega saame oma vanadele ja uutele klientidele muljet avaldada, ega niisama sellist auhinda ei anta,” ütles firma tegevjuht Toomas Agasild. Tema sõnul on auhinnal mõju olnud ka majandustulemustele. Viking Windowi käive kasvas selle aasta esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 30 protsenti, akende vastu on huvi tundma hakanud Soome edasimüüjad. Soome on firma jaoks uus turg.
Eesti Päevalehe peadirektori Aavo Koka sõnul on oluline, et Eesti ettevõtted rohkem selgitaksid, miks ja mida nad teevad. Praegu on aga juhatuste tegevusaruanded sageli väga lühikesed. EAS-i ja kaubanduskoja juhtimisel korraldatavad konkursid muudavad tema sõnul ettevõtteid avatumaks, sest võistlus on vabatahtlik ja eeldab firma andmete avalikustamist mitte ainult äriregistris, vaid ka meedias.
EAS-i juhatuse esimehe Tea Varraku sõnul väärtustavad varasematel konkurssidel osalejad seda, et neil on olnud võimalus enda tulemusi teistega võrrelda ning ka avalikkusele näidata. Teisalt hinnatakse, et riik nende tööd tunnustab.
Oodatakse rohket osavõttu
“Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabeli 2004 koostamise eesmärk on pakkuda ettevõtetele võimalust võrrelda end omasugustega ning hinnata ettevõtte edukust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust,” ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie. “Kaubanduskoda ootab, et sel aastal osalejate arv võrreldes eelmise aastaga vähemalt kolmekordistub ja ületab 1500 ettevõtte piiri.”
Ankeedid internetis
Firmajuhid saavad alates tänasest nii koja kui ka EAS-i kodulehtedel ankeedid täita ka internetis, aad-ressidel www.eas.ee ja www.koda.ee.
Osalemissoovist teatamiseks ja oma andmete edastamiseks on ettevõtetel aega 31. maini.
Auhinnavõitjad kuulutatakse pidulikult välja 8. septembril, tseremoonial annab auhinnad üle Ettevõtluse Auhinna 2004 konkursi patroon president Arnold Rüütel.
Möödunud aastal pälvis Ettevõtluse Auhinna konkursi peaauhinna BLRT Grupp, kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks tunnistati Eesti Energia.
EPL
EAS-i konkurss Ettevõtluse Auhind 2004
Auhinnad:
a) Suureksportöör – ekspordi maht vähemalt 100 miljonit krooni (2003), ekspordikäibe kasv võrreldes 2002. aastaga jt kriteeriumid.
b) Väike- ja keskmise suurusega eksportöör – ekspordimaht vähemalt 5 miljonit krooni (2003), töötajate arv kuni 250, ekspordikäibe kasv võrreldes 2002. aastaga jt kriteeriumid.
c) Piirkonna edendaja – arvestatakse ettevõtte majandusseisu, imagot, loodud töökohtade arvu (2003), investeeringuid jpm.
d) Tehnoloogia arendaja – hinnatakse 2002. või 2003. aastal turule toodud uut tehnoloogiliselt edasiarendatud toodet. Kriteeriumideks toote/teenuse lisandväärtus, turupotentsiaal ja atraktiivsus, antud tehnoloogia konkurentsieelis ning kaitstus.
e) Välisinvestor – auhinnale Välisinvestor 2004 võivad kandideerida kõik ettevõtted, kus välisosalus on vähemalt 51 protsenti. Hinnatakse ettevõtete investeeringuid põhivarasse, välisinvesteeringu suurust, uute töökohtade loomist, lisaks uute toodete, teenuste, materjalide, tehnoloogiliste protsesside ja süsteemide juurutamist
f) Turismi uuendaja – auhind Turismi Uuendaja 2004 antakse välja eraettevõtjale, kes pakub kvaliteetseid teenuseid sise- või välisturistidele. Kandidaatide hindamisel on oluline rõhk firma teenuste edasiarendamisel 2003. aastal. Turismi uuendaja valitakse kahes kategoorias – suurettevõte ja väikeettevõte, viimane käibega kuni 5 mln krooni.
g) Peaauhind Ettevõtluse Auhind 2004 – ministritest, ülikoolide rektoritest ning väljapaistvatest ärijuhtidest koosnev ürii valib välja alamkategooriate võitjate ning konkurentsivõime edetabeli parimate seast.
Kaubandus-Tööstuskoja konkurss
Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel 2004
1. Ettevõtte konkurentsivõimet võib defineerida kui määra, mis näitab, kui palju ettevõte suudab vabades turumajanduslikes tingimustes toota ja müüa kaupa ja teenuseid, mis vastavad sise- ja välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma töötajate sissetulekuid ning tagades ettevõtte arengu jätkusuutlikkuse.
2. Eesti Konjunktuuriinstituut arvestas ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamisemetoodika ülesehitamisel rahvusvahelise kogemusega konkurentsivõime mõõtmisi (IMD, WEF). Ettevõtte konkurentsivõime mõõtmisel kasutatakse järgmisi majanduslikke indikaatoreid: toodangu müük, kasum tootmis- ja finantstegevusest, töötootlikkus 1 töötaja kohta, töötasu 1 töötaja kohta, investeeringud, omakapitali rentaablus. Ettevõtete majandusnäitajate ühismõõtmiseks kasutatakse muutujate (näitajate) standardiseerimise võtet.
3. Esimest korda valmis edetabel 2003. aastal, nii on 2004. aastal juba ka võimalik võrrelda, mis suunas on Eesti ettevõtete konkurentsivõime liikunud.
4. Konkurentsivõime edetabeli koostamisel arvestatakse ettevõtte 2 viimase aasta majandustulemusi. Ettevõte, mis on kahjumis, mille omakapital on miinustes või mis ei julge kõiki eespool loetletud bilansilisi majandusnäitajaid avalikustada, osalemiseks ei kvalifitseeru.
Allikas: Kaubandus-Tööstuskoda, EAS
