Ettevõtjad: teatud tööde tegijaid Eestist enam ei leia

Eile toimunud tööandjate keskliidu aastakonverentsil "Tuulelohe lend" oli teemaks võõrtööjõud. Kõnelejatena võtsid sõna kahe suurkorporatsiooni Eesti juhid, kes rääkisid nende kogemusest võõrtööjõuga. Mõlemad on valmis välismaalasi palkama - meie oma inimesed lihtsalt ei taha lihtsamaid, räpasemaid ja ohtlikumaid töid teha.

ISS on ettevõte, mis pakub kõiki kinnisvaraga seonduvaid teenuseid, sealhulgas haldus-, turva-, tehnosüsteemidehooldus-, catering- ja tugiteenused. Selle Eesti juht Madis Kase ütles, et neil on täna tööl 18 erinevat rahvust, kusjuures eestlaste ja venelaste järel on kolmandal kohal Nigeeria 29 inimesega. Valdav osa välistööjõust on üliõpilased.

Kase kinnitas, et nad tõepoolest ka õpivad ning teevad ISSis lisatööd, et tagada sissetulek õpingutega seonduva finantseerimiseks.

ISS Eesti on ettevõte, kus töötab 1650 inimest. Neist 61% kõnelevad emakeelena vene keelt. 75% on naised ning 28% töötajatest on üle 60-aastased. Siin töötajaist on 15% osalise töövõimega.

„Eestlased ei taha lihtsaid asju teha. See aeg ei ole mitte ees vaid see on juba käes, mil me siit inimesi ei leia. Täna on kinnisvara korrashoiu sektoris vakantsed umbes 200 ametikohta," selgitas Kase.

Kase tõi välja, et nende Taani haru tegi koos PriceWaterhouseCoopersiga uuringu, mis näitas, et multikultuurse ettevõtte kasumimarginaal on 3,7% kõrgem kui monokultuursel ettevõttel. Mitmekesisus annab ISSile igal aastal juurde miljoneid eurosid.

Samas ei ole töötajate integreerimine sugugi lihtne. Palju peab vaeva nägema. Eriti alguses, kui on väga palju eelarvamusi ning seda igal tasandil. Ka klientide seas. Ta tõi näite, kus klient leidis, et Indiast pärit töötaja on turvarisk. Klient on kuningas ning nende soov sai toona täidetud. Kase sõnul on nende tegevuse põhiline sisu selgitamine.

Kase rääkis ka, et võõrtööjõud ning ka osalise töövõimega inimesed on töötajatena tihti kohusetundlikumad. Nad on harvem ka haiguslehel. Inglise keelsetele töötajatele tuli tõlkida ettevõtte sisekorraeeskirjad ja muud dokumendid. Seda tehes saadi aru, kui keeruliselt need dokumendid sõnastatud on. Ka eesti- ja venekeelsed variandid.

AS G4S juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et ka turvasektoris on pidevalt puudu ligi 200 töötajat ning et ka lihtsamad tööd vajavad tegemist. Sarapuu tõi välja keelenõude teema, mis on Eestis liiga karm. Oleks aeg need üle vaadata.

„Selle võiks paika panna turg ja kliendisuhe. Kui klient nõuab paremat keeletaset, siis on asi selge, kuid alati seda ei nõuta," ütles Sarapuu viidates näiteks Narvas asuvatele objektidele.

Turvateenusest rääkides ütles Sarapuu, et 2015. aastal märgati G4Sis ühel hetkel, et koduvalvega liituda soovijate arv hakkas kasvama. Uuriti, et mis võiks olla selle põhjuseks ning selgus, et inimestel on kasvanud hirm võõramaalaste ees.