Kaubandus-tööstuskoda uuris Eesti ettevõtjatelt, millised on ettevõtjate prognoosid järgnevaks majandusaastaks. Näiteks uuriti siseriikliku müügi, ekspordi, töötajate arvu, investeeringute ning üldise majanduskeskkonna kohta. Kokku vastas Eurochambresi majandusküsitlusele 50 500 Euroopa ettevõtjat, 307 nendest vastas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja küsitlusele.

„Kuigi küsitluse tulemustest selgus, et nii mõneski aspektis on nii Euroopa kui Eesti ettevõtjad uue aasta suhtes positiivselt meelestatud, siis tööjõumaksud ja kvalifitseeritud tööjõu leidmine on suureks probleemiks nii sel kui uuel aastal,“ ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. Kõrgete tööjõukulude probleemi hindasid suurimaks 51 protsenti Eesti vastajatest. „Võrreldes eelmise aasta küsitluse tulemustega ongi just see probleem enim süvenenud ehk lausa üheksa protsendipunkti võrra,“ ütles Palts.

„Kvalifitseeritud tööjõupuudus on probleemiks nii meil kui Euroopas üldiselt. Siiski on Euroopa üldvaates see mõnevõrra madalam (32,1 protsenti vastanutest),“ rääkis Palts. „Tulemustest selgus, et Eestis on see probleem oluliselt suurem, sest lausa 47 protsenti vastanutest ütles, et nende jaoks on keeruline oskustöölisi leida. Paraku on see tendents tööealise elanikkonna vähenemise tõttu kasvav,“ tundis Palts muret.

Euroopa ettevõtjate suurim murekoht on siiski siseriiklik nõudlus, ka Eestis on see probleemiks 45 protsendi vastanu arvates. Keerulist majanduspoliitilist olukorda pidasid probleemiks 39 protsenti Eesti ettevõtjatest. Seejuures pidas valuutakursse ning Suurbritannia lahkumise mõju Euroopa Liidust oluliseks murekohaks alla kümne protsendi vastanutest. Samas Iirimaa firmad pidasid just Suurbritannia liidust lahkumist teiseks suurimaks väljakutseks.

Euroopa ettevõtjad ootavad 2017. aastal siseriikliku müügi ning ekspordi suurenemist. Küsitlusele vastanud Eesti ettevõtjatest prognoosis Eesti-sisese müügi suurenemist 37 protsenti ning ekspordi kasvu 42 protsenti. Siseriikliku müügi ning ekspordi vähenemist ootab vaid ca 10 protsenti vastanutest.

Küsitlusega uuriti ettevõtjatelt ka seda, kas nende hinnangul muutub üldine majanduskeskkond järgmisel aastal paremaks, jääb samaks või läheb ebasoodsamaks. 60 protsenti Eesti vastajatest on seisukohal, et olulisi muudatusi paremuse või halvemuse suunas majanduskeskkonnas ei toimu. Samas 30 protsenti vastajatest on pessimistlikumalt meelestatud – nende hinnangul muutub majanduskeskkond uuel aastal ebasoodsamaks.

Vaid kümnendik vastanutest prognoosib, et üldine majanduskeskkond paraneb. Hoolimata Brexiti mõjudest on Iiri ettevõtjad uue aasta suhtes siiski positiivsemalt meelestatud, võttes eelkõige arvesse sisenõudluse kasvu. Kõige pessimistlikum 2017. aasta suhtes on Kreeka.

39 protsenti Eesti vastajatest kinnitab, et nende ettevõte suurendab järgmisel aastal investeeringute mahtu. Veidi vähem kui pooled ettevõtjad plaanivad investeeringute suuruse jätta selle aasta tasemele. Samas 13 protsenti vastajatest peab tõenäoliseks, et nende ettevõte vähendab investeeringuid.

Kaubanduskoja küsitlus oli osa Eurochambresi majandusküsitlusust, mida korraldati juba 24. korda 24 Euroopa riigis. Küsitlusele vastas 50 500 Euroopa ettevõtjat.