Statistikaameti 2004. aastal esimest korda korraldatud sotsiaaluuringu andmetel määratles end ettevõtjana 44 500 inimest. Palgatöötajaid oli 554 100 ehk 55% tööealisest rahvastikust.

Ettevõtjate peamine tegevusala oli põllumajandus, jahindus ja metsamajandus, millega tegeles 29% kõigist ettevõtjatest. Ettevõtjatest 17% oli hõivatud kaubanduses või tegeles mootorsõidukite, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remondiga.

Ettevõtjad jagunesid omakorda palgatöötajatega ettevõtjateks ja üksikettevõtjateks. Palgatöötajatega ettevõtjad tegelesid põhiliselt kaubanduse või remondiga ning töötleva tööstusega. Üksikettevõtjate peamised tegevusalad olid aga põllumajandus ja kinnisvara.

Kõige rohkem ettevõtjaid oli Lõuna- ning Põhja-Eestis. Lõuna-Eesti ettevõtjate peamine tegevusala oli põllumajandus, kus oli hõivatud kolmandik ettevõtjatest. Põhja-Eesti ettevõtjad tegelesid peamiselt kaubanduse või remondiga.

2003. aastal sai 59% ettevõtjatest kasumit, 15% kahjumit ning neljandikul ettevõtjatest puudus rahaline sissetulek ettevõtlusest.

Ettevõtlus oli ainus töise sissetuleku allikas 55%-l ettevõtjatest, 19% ettevõtjatest sai ettevõtlusele lisaks sissetulekut ka palgatööst. 11% ettevõtjatest ei saanud sissetulekut ettevõtlusest ega palgatööst. Vaid palgatööst said sissetulekut 14% ettevõtjatest.

Leibkondades, kus leibkonnapeaks oli ettevõtja, oli 2003. aastal keskmine sissetulek 49 100 krooni tarbija kohta. Kui leibkonnapeaks oli palgatöötaja, siis oli leibkonna keskmine aastasissetulek tunduvalt kõrgem — 64 400 krooni tarbija kohta.

Vaesuses elas 36% ettevõtjatest, see tähendab nende leibkonna aastasissetulek tarbija kohta oli väiksem kui 23 300 krooni, mis oli 2003. aastal vaesusriski piiriks. Palgatöötajatest elas allpool seda piiri kõigest 7%.