Eesti Posti kommunikatsioonijuht kinnitas Lääne Elule eile, et aasta lõpuks jääb senisest 310 postkontorist alles 285.

Tammisti sõnul on ta täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluva Eesti Posti juhatuse esimehe Ansi Arumeelega rääkinud ning viimane kinnitab, et seda plaani ettevõttel siiski ei ole ning kõik postiasutuste sulgemised arutatakse läbi kohalike omavalitsustega. Seega ei ole ministril ka põhjust plaanile pidurit tõmmata.

Kas on plaani tagasi tõmmatud avalikkuse suure tähelepanu tõttu, valimiseelse poliitilise surve või mõnel muul põhjusel, ei ole teada.
Tammist möönis, et teoreetiliselt oleks ministril võimalik ettevõtet ka regulatiivsete meetmete ehk ministri määrusega kohustada massilisest postkontorite sulgemise mõttele pidurit tõmbama, aga kuna ettevõttel sellist kava ei ole, ei ole tarvis ka regulatiivseid meetmeid.

Tammist toonitas, et enne kevadisi valimisi tuleks ühiskonnas selgeks debateerida, milline postiteenus riigis peaks olema ning milline oleks optimaalne postiasutuste võrk. „2009. aastast sisuliselt muutumatuna püsinud postituru regulatsioon vajab selgeid otsuseid, sest universaalse postiteenuse maht on oluliselt vähenenud. Ümberkorraldused vajavad aga selget poliitilist mandaati, mistõttu vajab teema valimiskampaanias arutelusid,“ ütles Tammist. „Julgustan igasuguseid selleteemalisi arutelusid,“ lausus ta.

Infoühiskonna teenuste arenguga on tänane postiturg väga kiiresti muutunud ning traditsioonilistele postiteenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi atraktiivsed telefoni, interneti ning muus digitaalses kanalis osutatavad teenused.

Tammist toonitas, et inimestele vajalike teenuste pakkumiseks ei pea ilmtingimata olema avatud postkontor, vaid seda võib korraldada ka mingil muul moel, näiteks postiljoni või kullerteenusega.
„Kui kuskil postkontor ka sulgetakse, et tähenda see , et Eesti Post piirkonnas teenuse osutamisest pääseks,“ kinnitas Tammist.

Eesti Post esitas tänavu juunis konkurentisametilt taotluse universaalse postiteenuse (UPT) tegevusloa muutmiseks ning soovis vähendada kohustuslike postkontorite arvu 201ni. Kui kehtiva loa kohaselt pidi firma riigis lahti hoidma 320 postiasutust, siis tegelikult oli neid eelmisel aastal avatud 311.

Augustis soovis Eesti Post konkurentsiametilt luba vähendada postkontorite arvu 2019. aasta lõpuks 201ni, selle aasta lõpuks 252ni. Konkurentsiamet sellist plaani heaks ei kiitnud ning otsustas pärast analüüsi, et tuleva aasta lõpuni peab üle Eesti olema avatud 245 postikontorit.