Ettevõttel on lubatud teha äripartnerite vastuvõtmiseks maksuvabalt kulutusi, kuid mida tähendab siinkohal üldse „vastuvõtt“?

„Vastuvõtt tähendab meelelahutusliku iseloomuga üritust,“ ütles Normak. „Sinna hulka võivad kuuluda näiteks ärilõuna, jõuluõhtu, ettevõtte sünnipäeva tähistamine või ühine teatrikülastus. Seega, vastuvõtukulud ehk esinduskulud on külaliste ja äripartnerite toitlustamiseks, majutamiseks ja transpordiks või meelelahutuseks tehtud kulutused ning kuna tegemist on osaliselt ettevõtlusega seotud kuludega, siis on kehtestatud ka maksuvaba piirmäär.“

Äriühingutele kehtib maksuvaba piirmäär 32 eurot kuus, millele lisandub 2% palgafondist vastavalt kuule isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Nendelt kuludelt käibemaksukohustuslasest ettevõtja käibemaksu tagasi küsida ei tohi.

Oma töötaja vastuvõtul külalisena?

Sageli võib juhtuda sedagi, et oma töötaja esineb vastuvõtul hoopis külalisena. Kuidas maksuamet sellesse suhtub ning keda sellises olukorras külaliseks siiski ei loeta? Kuidas toimub oma töötajate kulude maksustamine, uurime maksu- ja tolliametilt.

„Äriühingu oma töötaja on ikka oma töötaja, mitte külaline,“ selgitas Normak. „Kui äriühing korraldab oma töötajatele näiteks meelelahutusliku ürituse, siis need kulutused kuuluvad maksustamisele erisoodustusena.“

Külalisteks ei loeta kindlasti näiteks juhatuse ja nõukogu liikmeid, ettevõtte töötajaid, käsundus- või töövõtulepingu alusel vastavas ettevõttes töötavaid inimesi ega ka mitte nende abikaasasid, lapsi jt sugulasi. Lisaks ei loeta külaliseks üritusele tulijaid, kelle tööandjaks on samasse kontserni kuuluv teine Eesti ettevõte. Kuid näiteks sama kontserni välisriigi ettevõtjad lähevad arvesse kui tavalised külalised.

Kui vastuvõtul esinevad oma firma töötajad, kes täidavad seal oma tööülesandeid, on tegemist siiski tavalise ettevõtlusega seotud kuluga.

Kingituste ja annetuste erinevused

Tihti võib peavalu tekitada seegi, et milles ikkagi seisneb kingituse ja annetuse vahe ning kas ja kuidas neid maksustatakse.

Tulumaksuseaduses on kingituste ja annetuste maksustamine reguleeritud mitme erineva paragrahviga, mistõttu on oluline, kes on kingituse või annetuse tegija – kas füüsiline või juriidiline isik. „Kingituse tegemine on asja või õiguse tasuta üleandmine teise isiku omandisse või tasuta teenuse osutamine. Seevastu annetus on heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitus,“ rääkis Normak ja lisas, et kingituste ja annetuste maksustamine sõltub suuresti nii kingi tegija kui ka saaja isikust.

„Äriühingu poolt oma äripartnerile tehtud kingitused kuuluvad täies ulatuses maksustamisele tulumaksuga. Maksuvabad on ainult ärilistel eesmärkidel tehtud kingitused, mille käibemaksuta väärtus ei ületa kümmet eurot,“ lisas maksuspetsialist. „Äriühingu oma töötajatele või nende lähedastele tehtud kingitused kuuluvad maksustamisele erisoodustusena nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga. Kui äriühing teeb kingituse või annetuse tulumaksusoodustusega nimekirja kantud isikule, siis saab maksustamisel valida kahe maksuvaba piirmäära vahel, kas 3% sotsiaalmaksuga maksustatud töötasudest või 10% eelmise majandusaasta kasumist. Piirmäära arvestatakse aasta lõikes jooksvalt.“

TASUB TEADA

Kingitusi ja vastuvõtukulutusi ei deklareerita, kui saajateks on:

  • töölepinguga töötaja;
  • ametnik (TuMS § 13 lõige 1 tähenduses);
  • juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9);
  • füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupa pikema aja jooksul kui kuus kuud;
  • töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik;
  • eelloetletud isikute abikaasa, elukaaslane, n-ö otse- või külgjoones sugulane.

Allikas: maksu- ja tolliamet