Ettevõtte vabatahtlik lõpetamine võib muutuda lihtsamaks
Justiitsministeeriumis on valminud eelnõu, mis võimaldab ettevõtte lõpetada ilma keeruka ja ajamahuka likvideerimismenetluseta, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja ajakirjas "Teataja" koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist Marko Udras.
Äriregistris on hulgaliselt ettevõtteid, mis ei tegutse enam aktiivselt ja millel puuduvad ka kohustused. "Sageli ei ole selliste ettevõtete omanikud huvitatud ettevõtte lõpetamisest ja selle kustutamisest registrist, sest praegune ettevõtte likvideerimismenetlus on liiga ajakulukas ja keeruline. Kehtiva äriseadustiku kohaselt kulub ettevõtte lõpetamiseks minimaalselt kuus kuud. Praktika aga näitab, et vabatahtlik likvideerimismenetlus kestab 8-9 kuud," nendib Udras.
Eelnõuga nähaksegi nüüd ette, et osaühingul või aktsiaseltsil on lubatud ühineda ainuosanikust või -aktsionärist füüsilise isiku varaga. Ühinemise tulemusena läheb kogu äriühingu vara üle füüsilisele isikule.
Ettevõtte ühinemine füüsilise isiku varaga
Muudatuste eesmärgiks on pakkuda alternatiivi keerulisele ja ajakulukale likvideerimismenetlusele. "Ettevõtte lihtsustatud lõpetamiseks nähakse eelnõus ette ühinemismenetlus, mis võimaldab osaühingul või aktsiaseltsil ühineda füüsilise isiku varaga, kui see füüsiline isik on äriühingu ainuosanik või -aktsionär. Sarnane regulatsioon kehtib Saksamaal juba ligi 20 aastat," kirjutab Udras.
Osaühingu ja aktsiaseltsi ühinemine füüsilise isikuga toimub sarnaselt kahe äriühingu ühinemise põhimõtetele. Esimeseks sammuks on ühinemislepingu sõlmimine füüsilise isiku ja äriühingu juhatuse vahel. Seejärel peaks äriühing esitama äriregistrile ühinemise avalduse, millele lisatakse ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri ja äriühingu lõppbilanss. Kui registripidaja on avalduse kätte saanud ning kõik dokumendid vastavad seaduses esitatud nõuetele, teeb ta äriühingu registrisse ühinemise kande ning sellest hetkest loetakse ühinemine toimunuks. See tähendab, et ühinemise kandmisega äriregistrisse loetakse äriühing lõppenuks.
"Kui ühinemine on toimunud, siis seda enam vaidlustada ei saa. Samas vastutavad äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed solidaarselt ühinemisega äriühingule, osanikele või aktsionäridele või äriühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest," rõhutab Udras.
Ettevõtte vara läheb üle füüsilisele isikule
Ühinemise tulemusena lähevad osaühingu või aktsiaseltsi vara, sealhulgas ka kohustused üle füüsilisele isikule, mis tähendab, et äriühingu varasse kuuluvate õiguste ja kohustuste müük või eraldi üleandmine ei ole vajalik. "Meeles tuleb pidada, et füüsiline isik hakkab ühinemise järel äriühingu õiguste ja kohustuste eest vastutama tähtajatult oma isikliku varaga. Seetõttu sobib ühinemine eelkõige osaühingutele ja aktsiaseltsidele, millel puuduvad võimalikud kohustused ning kellel on vara, mida ainuosanikule või aktsionärile üle anda," märgib Udras.
Eelnõu paneb paika ka täpsemad eeldused vara üleminekuks - ühinemine on lubatud ainult juhul, kui osaühingu või aktsiaseltsi suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust ega ole kuulutatud välja pankrotti. Samuti ei tohi füüsiline isik, kellega äriühing ühineda soovib, olla maksejõuetu.
Ettevõte võib ühineda ainult ühe füüsilise isiku varaga
Kui osaühingul või aktsiaseltsil on mitu füüsilisest isikust osanikku või aktsionäri, siis ühinemist toimuda ei saa. "Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et selline keeld on vajalik õigusselguse huvides. Kui võimaldada mitme füüsilise isikuga ühinemist, tekivad eelnõu koostajate hinnangul mitmed õiguslikud küsitavused, näiteks mitme füüsilise isiku ühinemisjärgsete õiguste ja kohustuste kindlaksmääramise probleem," selgitas Udras.
Siiski on võimalik äriühingut lõpetada eelnõus kirjeldatud viisil ka juhul, kui äriühingul on mitu osanikku või aktsionäri. Selleks tuleb enne ühinemise alustamist võõrandada osad või aktsiad ainuosanikuks või –aktsionäriks jäävale füüsilisele isikule.
Praeguseks on eelnõu läbinud ministeeriumitevahelise kooskõlastusringi, kuid ei ole veel riigikogu menetlusse võetud.
