Enam kui kahesajast miljonist eurot, mis riigil on vaja kohtutäiturite ja maksuhaldurite abiga inimestelt ning ettevõtetelt sisse nõuda jääb praegu saamata nelikümmend kuni viiskümmend protsenti.

Kõik kohalikud omavalitsused ja ligi 40 riigiasutust puutuvad kokku inimeste ja ettevõtetega, kes pole oma kohustusi riigi ees õigeks ajaks täitnud. Lihtne näide on kiiruseületaja, kes jätab talle antud tähtaja jooksul trahvi maksmata. Kui tähtaeg möödas, muutub maksmata trahvisumma riiginõudeks.

Samuti jõuavad riiginõuete nimekirja õigeks ajaks tasumata maksud, toetusrahade tagasinõuded ja õigusrikkujalt välja mõistetud menetluskulud. Aastataguse seisuga ootas riik eesti inimestelt ja ettevõtetelt kokku üle 250 miljoni euro õigeks ajaks tasumata raha.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul püsib üleval olevate nõuete maht aastate lõikes küllalt samalt tasemel. Olenevalt valdkonnast, kus nõue tekkis, võib aga ette aimata, kui suur tõenäeosus on raha lõpuks ka kätte saada.