Kahel eelneval aastal olid vastavad näitajad 62 ja 49 protsenti. 

Eestis kuulutati möödunud aastal välja 495 äriühingu maksejõuetus, Sellest 349-l juhul pankrotti välja ei kuulutatud ning pankrotimenetlus rauges.

Pankrotistunud ettevõtete arvu osas jätkus hoogne kahanemise trend juba teist aastat järjest - 2012. aastal vähenes pankrotistunud ettevõtete arv 128 ettevõtte võrra ehk 20, 5 protsenti ja 2011. aastal 40 protsenti.

Krediidiinfo finantsanalüütiku Annel-Ly Otsa hinnangul on Eesti ettevõtete pankrotistumine saavutanud kriisieelse taseme ja stabiilsetes majandusoludes peakski jääma pankrottide arv 400 – 500 ettevõtte piiridesse. Seda kinnitab ka käesoleva aasta esimese kahe kuu pankrottide registreerimisteadete arv, mis on võrreldes möödunud aastaga jäänud praktiliselt samaks.

Kõrgeima pankrotistumise tasemega piirkonnaks osutus mullu Pärnu maakond. Järgnesid Harjumaa ja Saaremaa (4,24; 3,37 ja 3,27 pankrotti tuhande ettevõtte kohta). Samas on pankrottide arv tuhande ettevõtte kohta enamus maakondades langenud.

Sarnaselt Euroopa Liiduga on olnud Eestis kaks kõrgeima pankrotistumise tasemega valdkonda juba mitu aastat: majutus-toitlustus ja ehitus, kus mullu pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 7,21 ja 5,97 ettevõtet. Üldse ei pankrotistunud ettevõtteid koguni neljas valdkonnas: energia, vee- ja prügimajanduses, tervishoius, mäetööstuses ja avalikus halduses.

Mullu pankrotistus iga 331. ettevõte ehk 0,30 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest. Pankrotiettevõtete suurimateks võlausaldajateks osutusid pangad.

Tüüpiline pankrotiettevõtte on müügituluga alla 0,5 miljoni euro ning mitu aastat kahjumiga töötav omakapitalita firma. Pankrotistunud ettevõtetest rohkem kui kolmveerandil esines viimasel aastal maksuvõlg ja ligi veerandil pidev maksuvõlg kogu aasta jooksul. Ligi 85 protsenti pankrotistunud ettevõtetest said oma viimasel aktiivsel tegutsemisaastal nõrga Krediidiinfo reitingu (C, B, BB).

Krediidiinfo AS on pankrotiuuringuid Eesti ettevõtete kohta koostanud juba 2000.aastast.