Ettevõtted on kiire palga tõusu osas skeptilised
Pärnu Õlu tõstis töötajate palka, kuid seda tänu kollektiivi vähenemisele 26 inimese võrra, 90-ni. Firma omaniku Charlie Viikbergi sõnul on palgad firmas aasta-aastalt küll kasvanud, kuid mitte kõigil töötajatel. “Kui ütleksin, et palk on tõusnud kõigil, siis oleks homme kohe vähemalt viis inimest minu juures jutuga, et nemad pole lisa saanud.”
Oluline piirkonna keskmine
Erinevalt paljudest firmadest ei seota Pärnu õlletehases palgatõusu mitte inflatsiooni, vaid piirkonna keskmisega. Sellest numbrist on Viikbergi sõnul firmas palgatase kindlasti kõrgem.
“Tänast õlleturgu vaadates ei ole palgatõusul suurt ruumi. Kui hinnasõjad taanduvad, saab ka palgad üle vaadata,” ütles Viikberg, lisades, et ükskord peaks Eestis keskmine palk tõusma ju ka Soome tasemele – u 30 000 kroonini. Lihttöölisi saab tema sõnul täna õlletehasesse tööle ka miinimumpalga eest, spetsialistidele tuleb maksta aga kõrgemat palka.
Statoilis tõusevad palgad iga aasta mais kõigil töötajatel vähemalt inflatsiooni võrra. Lisapalgatõusu saavad tublimad töötajad, kes on suutnud püstitatud eesmärgid edukalt täita.
Olulist palgakasvu Statoil siiski lähiaastatel ei prognoosi. “Kui firma ei saavuta häid tulemusi, ei ole ka midagi töötajatele jagada, esmalt peab looma väärtuse ehk kasumi, siis saab töötajate sissetulekuid tõsta,” ütles Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik. Statoilis töötab 560 inimest, neist 520 teenindusjaamades.
Suurettevõtetest viletsamas seisus on väikesed, kuni 50 töötajaga ettevõtted, kes peavad tiheneva konkurentsi tingimustes üheaegselt nii tööjõu kui “uste sulgemise” vältimise eest võistlema. Nendes ettevõtetes tõusis selle aasta esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes brutopalk vaid 1,4 protsenti, varasematel aastatel aga vähemalt 12 protsenti.
Erandiks on 19 töötajaga Waide motell, kus möödunud aastal kasvas palgafond 25 protsendi võrra. “Lähtume sellest, et nii nagu motell, peab ka inimene ots otsaga kokku tulema,” ütles motelli omanik Tiit Kollist. Motelli-äris on Kollisti sõnul karm konkurents, firma arvestab palgatõusu käibe kasvu järgi.
Tõuseb avalikus sektoris
Üldine brutopalk kasvas esimeses kvartalis möödunud aastaga võrreldes 6,5 protsenti, 6748 kroonini. Palgatõus jätkub rahandusministeeriumi hinnangul tempokalt avalikus sektoris, kus see viimastel aastatel on jäänud 8–12 protsendi kanti.
Viimasel aastal on keskmise brutopalga kasv aeglustunud ja seda tänu nullilähedasele inflatsioonile ning tulumaksuvaba miinimumi tõusule 1000-lt 1400 kroonile aasta algusest. Lähiaastatel palgakasv aeglustub veelgi, selle taga on maksuvaba miinimumi tõus ning plaanitav tulumaksureform. Tulumaksu alanedes puudub ettevõtetel vajadus netopalkasid tõsta brutopalkade samaväärse tõstmise teel.
Rahandusministeeriumi hinnangul on väiksemat palgatõusu edaspidi oodata finantsvahenduses ja kinnisvara alal. Turismi hoogustumisel kasvavad aga palgad kiiremini hotellinduses, toitlustuses, kaubanduses jm.
Lõviosa teenib keskmisest madalamat palka
Statistikaameti 2001. aasta andmetest selgub, et ligi kaks kolmandikku töötajatest teenisid keskmist või sellest madalamat palka.
Keskmise palga veab kõrgeks finantssektor, kus keskmine palk on riigi keskmisest kaks korda kõrgem.
Keskmisest kõrgemad on palgad ka mäetööstuses ja energeetikas, kus tegutsevad monopoolsed ettevõtted.
Keskmisest väiksemad on palgad näiteks põllumajanduses, metsanduses, hotellinduses, kaubanduses jm. Konjunktuuriinstituudi vanemteaduri Leev Kuuma hinnangul ei ole keskmine palganumber inimeste jaoks tunnetatav, küll aga on see oluline näitaja makromajanduses.
Teaduri hinnangul ei ole Eesti ettevõtted kitsid palka maksma, palgatõusu võimalused kasutatakse maksimaalselt ära. Kuuma sõnul on suuremat palgatõusu oodata sektorites, kus tõusevad hinnad ja kuhu suunduvad investeeringud – näiteks põllumajanduses.
