Ettevõtted võtsid kolmandas kvartalis rohkem laenu
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist Taavi Raudsaare sõnul tehti kolmandas kvartalis varasemast suuremas mahus ka selliseid tehinguid, kus Eesti ettevõte võttis välismaiselt emaettevõttelt laenu ja laenas saadud vahendid edasi välismaisele tütarettevõttele.
Ettevõtete võlakohustuste maht oli 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus 11% suurem kui aasta eest. Ühelt poolt toetas seda kasvu ettevõtete üldine laenuaktiivsuse suurenemine. Teiselt poolt mõjutas seda märkimisväärselt ka paljude ettevõtete ümberklassifitseerimine 2013. aasta lõpus institutsionaalsete sektorite vahel, milleta oleks kasv olnud veidi alla 8%.
Kolmandas kvartalis tehti varasemast suuremas mahus ka selliseid tehinguid, kus Eesti ettevõte võttis välismaiselt emaettevõttelt laenu ja laenas saadud vahendid edasi välismaisele tütarettevõttele. Need tehingud ei mõjuta Eesti ettevõtlussektori võlga netoarvestuses, kuid suurendasid seda brutoarvestuses ligikaudu 2%.
Ettevõtete omakapitali kasv on vähenenud kasumite tõttu aeglustunud. Ettevõtete finantsvõimendust iseloomustava võlakohustuste ja omakapitali suhtarvu kiire langus viimastel aastatel asendus seetõttu 2014. aastal väikese tõusuga. Ettevõtlussektori võlakoormus SKP suhtes on hakanud samuti veidi kasvama, ulatudes kolmanda kvartali lõpus ligikaudu 93%ni. Eesti ettevõtlussektori finantsvõimendus ja võlakoormus on kasumite ja majanduskasvu toel vähenenud eelmistel aastatel märksa rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides ning mõlemad näitajad on Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad.
Majapidamiste võlakohustused olid 2014. aasta kolmanda kvartali lõpus 227 miljonit eurot ehk 3% suuremad kui aasta eest. Seda kasvu toetas peamiselt pikaajaliste eluasemelaenude suurenemine, aga lisaks suurenesid ka lühiajalised (alla üheaastased) laenukohustused, 27 miljoni euro võrra. Majapidamiste säästude kasv on tänu hoiuste jätkuvale suurenemisele siiski kiirem kui võlakohustuste kasv. Majapidamiste hoiuste maht oli 2014. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu 5,5 miljardit eurot, kerkides aastaga 422 miljoni võrra ehk 8%.
Eesti majandus tervikuna oli 2014. aasta kolmandas kvartalis netolaenuandja. Kuigi ettevõtted ja majapidamised võtsid laenu varasemast aktiivsemalt, paigutati või tagastati välismaale endiselt rohkem vahendeid, kui sealt kaasati.
