Vallo Toomet

Seisukoht

Eesti Televisiooni rolli võib mõtestada nii poliitilises, majanduslikus kui ka sotsiaalses võtmes. Viimane neist on ehk tähtsaim ning ETV osa peaks olema aidata inimestel elus toime tulla.

Maailm meie ümber muutub kiiresti ning toimuvate protsesside mõistmine muutub raskemaks. ühiskonna läbipaistvus ongi meedia suur eesmärk. Hankida infot, mõtestada olukordi, kommenteerida situatsioone ja probleeme erinevatest vaatepunktidest on ETV ülesanne, mida tuleb täita üha kvaliteetsemalt. Tegelikult tähendab see anda inimesele võimalus käia kaasas ühiskonna muutumisega ja osaleda muutuste üle otsustamises.

õigus otsustada

ETV peab tõstma uudiste mahtu. On halb, et Brüsseli korrespondendipunkt on alafinantseeritud ja Moskvas ning Helsingis puuduvad ETV korrespondendid üldse. üldhuvitavate programmide (nt hommikutelevisioon) maht peab kasvama. Maailma avardamiseks tuleb osta enam kvaliteetseid dokumentaalprogramme.

Eesti plaanib Euroopa Liidu ja NATO liikmeks astumist. ETV peab suurendama EL-i tutvustavate ja selgitavate programmide mahtu, et valmistada inimesi ette tõenäoliseks rahvahääletuseks EL-i astumisel.

Tähelepanuta ei tohi jätta asjaolu, et piirkondade arenguvõimalused on erinevad, nagu ka info kättesaadavus näiteks maapiirkondades ja Tallinnas. Erinevuste silumine pole kerge, kuid võimalik, ja kindlasti on oma osa siin ETV-l.

ETV omanikustaatus on seadusandluses poolikult lahendatud ega anna võimalust piisavalt edasi areneda. Praegu peaks kõiki varaga toimuvaid tehinguid sooritama riigivara valitseja, keda pole määratud. Tekkinud on sunnismaisuse olukord, mis teadupärast ei ole kõige efektiivsem majandusvorm.

Et saada üle surnud punktist, tuleb kiiresti võtta vastu uus ringhäälinguseadus, mille abil muuta ETV aktsiaseltsiks, mille aktsiad kuuluvad riigile. Näitena võib tuua Soome Yleisradio OY, kus üle 99% aktsiatest kuulub riigile. Nimetatud samm võimaldab ettevõtte arendamist kindlatel juriidilistel alustel.

Omanik on selgelt määratletud ning operatiivjuhtimine seadusega paigas. Tekib omanikuhuvi. Edaspidi on võimalik osa aktsiaid inimestele kas EVP-de või raha eest maha müüa. Riik peab säilitama kontrollpaki. Selle sammuga jõuab ka vaataja arvamus selgemini ETV-sse ning avaneb võimalus kaasata investeeringuteks uut kapitali. Aktsiaseltsiks kujunemine annab täiendava võimaluse motiveerida ka ETV töötajaid aktsiaoptsioonide kaudu.

ETV varaga opereerimisel on kaks võimalikku arenguskeemi: põhjalik uuenduskuur olemasolevates ruumides või kolimine mujale. Igal juhul on eesmärk uue ja kaasaegse töökeskkonna loomine, mis kindlustab kiire arengu.

Väga palju tuleb tegelda inimeste ümberõppe ja koolitamisega, sest infoühiskond muudab tööd igal tasandil. Tahaks, et ETV-s töötaksid rõõmsad inimesed.

Konkurents teleturul väljendub praegu eelkõige konkurentsis mitme eestikeelse telekanali vahel. Samas on väikesed, mobiilsed ja tihti ka ideederikkad väiketootjad kõrvale jäetud. Olukorda saab parandada, suurendades otsustavalt toodangu tellimist väljaspoolt ETV-d, fikseerides selleks iga-aastaselt kindla summa eelarvest. Konkursi kaudu tuleb saavutada võimalikult hea kvaliteedi ja hinna suhe, mis rahuldab konkreetse saate (seriaali) puhul nii tellijat, tootjat kui ka vaatajat. Konkursil võivad osaleda nii väiketootjad kui ka loomingulised grupid ETV-st. ETV sisemine teenuste hinnatase tule viia turu nõudlusele vastavaks, et lõpetada sisemiste reservide arvelt elamine.

Erinevad finantsallikad

Seadusandja on sätestanud seaduses ETV ühe finantsallikana reklaamimüügi ning pannud ringhäälingunõukogule kohustuse seda protsessi jälgida. Seadusandja on kaitsnud ka vaatajat ning eratelevisioone, piirates reklaamimüügi aega ETV-s viie protsendiga saatepäeva mahust ning tunni lõikes kümme minutit (eratelevisioonis vastavalt 15 protsenti ja 12 minutit).

ETV osa lahtimõtestamisel on seni reklaamiraha käsitletud "ühena kõlvatu konkurentsi markantsematest näidetest". ETV saab ligi 37 protsenti rahast reklaami müües. Rahaks ümberarvestatuna teeb see sel aastal 42 miljonit krooni. ETV peadirektoril puudub tegelikkuses võimalus finantseerimisskeemi väärata. Küll aga tuleb kinnitada, et kombineeritud rahastamisskeem on toeks ETV sõltumatuse säilitamisel. Rahvas ja riik peaksid olema otseselt huvitatud, et ETV ei satuks mõne poliitilise jõu mõjuvälja. Siit tulenevalt tuleb teha ka otsuseid.

Reklaam või selle puudumine pole tegelikult probleem, vaid see on poliitikute poolt lahti mõtestamata ETV roll ühiskonnas ja selle rolli täitmiseks vajaliku skeemi kehtestamine.

Vallo Toomet on ETV Uudiste-TV peatoimetaja.