Euro toob ettevõtjale kulu ja IT-firmale tulu
Audiitorfirma OÜ Rimess juhi Mati Nõmmiste sõnul on üldsus justkui uinutatud teadmisega, et kroon on kindlalt seotud euroga ja euro tulles muudame kõik ära vastavalt kursile ning asi klaar, kirjutab Äripäev.
"Tegelikult ei puuduta eurole üleminek ainult finantsaruandlust ja raamatupidamist, vaid kõiki infosüsteeme, kust Eesti kroon ühe näitajana läbi käib," rõhutas ta.
Nõmmiste sõnul peaks iga ettevõtja mõtlema, kus võivad kitsaskohad tekkida.
"Kui standardsete tarkvaralahenduste puhul teevad vajaliku muudatuse tarkvaraarendajad ehk ise ära, tuleks muret tunda, et ka spetsiaalselt sellele ettevõttele loodud tarkvaras muudatusi tehtaks," lisas Nõmmiste.
Harju Elektri finantsdirektor Karin Padjus ütles, et euro ei tohiks neile olulist kulu ja peavalu tuua. "Ostsime eelmise aasta oktoobris kõige uuema tarkvaraversiooni, mille abil saame kõik eurole üleminekuga seonduvad probleemid sujuvalt lahendada," rääkis ta. "Meil on tarkvaraarendajaga väga üksikasjalik leping selle kohta, mis läheb garantii alla, mis läheb hoolduse alla ja mis arenduse alla. Standardlahenduste eest me lisa maksma ei pea," lisas Padjus.
Tema sõnul on neil omaette tarkvara ka kauplustele ning selle arendaja deklareeris valmisolekut kõik vajalik ära teha. "Lepingu järgi on nad sunnitud kõik pealesurutud muudatused ära tegema oma kulu ja kirjadega, sest me maksame ju neile igakuist tasu," kinnitas Padjus.
kuupäev
Tartu Tarbijate Kooperatiivi juht Tarmo Punger nii optimistlik pole. "Hoolduslepingu eest hoiab tarkvaraarendaja sul püsti olemasolevaid asju, aga kui sa palud näiteks komakoha tõsta ühe ühiku võrra paremale, siis öeldakse, et see on arendustegevus ja selle eest tuleb tunnitasu alusel maksta," tõi ta näite.
Eurole üleminekul langeb tema sõnul peakoormus jaekaubandusele. "Sisuliselt toimetavad kaubandusettevõtted üleminekuperioodil rahavahetuse ära ehk inimene läheb poodi, maksab kroonides, aga tagasi saab eurod," rääkis Punger.
