Euroala majandus hakkab EKP toel vaikselt ärkama
See taastumine ei pruugi olla kõikjal tuntav – Hispaania ja Kreeka töötud tunnetavad seda erinevalt tööhoos saksa ehitajatest, kirjutab Reuters.
Kolmandas kvartalis kasvas euroala majandus aastases arvestuses 1,6% tempos. Kuigi see ei paista kiire kasv, on see pea topelttempo võrreldes 2003.-2014. aastate vahel aset leidnud majanduskasvuga.
Euroalale on see mõõdukalt hea. Nii Euroopa keskpanga kui Reutersi poolt küsitletud ökonomistide eelduste kohaselt kasvab tänavu euroala majandus veidi kiiremini – 1,7%.
Tööpuudus on üsna püsivalt kahanemas. Novembris oli see 10,5%, mis on küll kõrge, kuid enam kui nelja aasta madalaim ja oluliselt madalam 2013. aasta 12 protsendist. Tarbijate kindlustunne on tõusuteel ja ostujuhtide indeks tõusis 2015, olles siiski madalam 2013. aasta tipust.
„Maailma suuruselt kolmandal majandusliidul läheb tegelikult päris hästi,“ ütles Standard Life Investmentsi globaalstrateegia juht Andrew Milligan. „Mitmed asjad on toetavad – rahapoliitika, rahanduspoliitika, veidi tervem pangandussüsteem, madalamatest energiahindadest tingitud parem reaalpalga kasv ja paaril eelneval aastal raskeid aegu kogenud maades tarbijakindluse paranemine.“
Leidub ka ohte. Põhiliseks on Hiina majanduse aeglustumine, mis on Euroopa Liidu suuruselt teine kaubanduspartner USA järel. Euroopa Komisjoni andmetel kaubeldakse Hiina ja Euroopa vahel umbes miljardi euro eest päevas.
Šveitsi suurpanga UBSi arvutuste kohaselt tooks Hiina majanduskasvu 1 protsendipunkti võrra aeglustumine kaasa Euroopa Liidu majanduskasvu vähenemise 0,1-0,3 protsendipunkti võrra, millega Euroopa peaks saama hakkama. Arenevate turgude majanduskasv väheneks samal asjaolul 0,2-0,4 protsendipunkti võrra.
Kuigi Euroopa suurima majanduse Saksamaa eksport Hiina kasvas mullu esimesel poolaastal vaid 0,8%, tuli majanduskasvuks ikkagi 1,8%.
Abiks on ka madalamad toorainete hinnad, mis küll kütavad deflatsioonihirmu.
