Euroala majanduskasv aeglustus
19-riigist koosneva rahaliidu majandus kasvas vaid 0,3%. See vastas analüütikute ootustele. Veel teises kvartalis oli majanduskasv 0,4%.
Euroala majandusega kasvasid samas tempos Saksamaa ja Prantsusmaa majandused. Itaalia majanduskasv oli 0,2%. Analüütikutele valmistasid pettumuse Itaalia, Hollandi ja Portugali kasvunumbrid.
Arenevate turgude majanduste aeglustumine testib euroala majanduskasvu tugevust. Need numbrid pakuvad Euroopa Keskpanga juhile Mario Draghile suuremat nähtavust enne detsembrikuist rahapoliitika üle otsustavat istungit. Keskpankur on andnud mõista, et tulekul on täiendavad stiimulid.
„Me ei saa enam vältida aegluubis toimuvat õnnetust, mis lisab keskpangale detsembris survet,“ ütles Scotiabanki analüütik Alan Clarke. „Me ei oota, et keskpank kasutaks ühe korraga ära kogu oma laskemoona.“
Clarke arvab, et keskpank vähendab hoiuseintressimäära ja suurendab igakuiseid väärtpaberioste praeguselt 60 miljardilt eurolt, kuid jätab rahapoliitika lõdvendamise lõputähtaja 2016. aasta septembri muutmata.
„Euroala majanduskasv on jätkumas, kuid see on nagu autosõit, kui käsipidur on peal,“ ütles ING Banki analüütik Peter Vanden Houte. „Me arvame, et keskpank on juba oma arvamuse kujundanud ning tänased numbrid ei olnud piisavalt tugevad, et peletada neid eemale kavatsetavast rahapoliitika lõdvendamisest.“
Hiina katsed muutuda investeerimisbuumi majandusest tarbimispõhiseks majanduseks kujutab endast ohtu Saksamaa majandusele. Saksa majandusel on probleemiks vananevas ühiskonnas tootlikkuse tõstmine. Samal ajal pakuvad rekordmadal tööpuudus, lõdvad laenuolud ja nõrgenenud euro kaitset tarbijatele ja ettevõtetele.
