Euroala rahandusministrid sõlmisid Kreeka võla osas ajaloolise kokkuleppe

 (134)
Saksamaa nõudis karme tingimusi, IMF on reserveeritud

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici ja Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos eile õhtul.
Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici (vasakult) ja Kreeka rahandusminister Euclid Tsakalotos eile õhtul.Foto: Scanpix, REUTERS

Euroala rahandusministrid saavutasid täna varahommikul kauaoodatud Kreeka võlakoorma leevendamise kokkuleppe ja pikendasid pea 100 miljardi euro mahus laenude tagasimakse tähtaega kümne aasta võrra.

„See on eriline hetk,“ kinnitas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici. „Kreeka kriis lõpeb täna Luksemburgis,“ lisas ta.

Briti majanduseht Financial Times kirjutab, et euroala rahandusministrid arutasid kokkuleppe finantsklausleid enam kui kuus tundi ning kohtumine venis reede varahommikusse.

Kokkulepe tähendab, et 96,6 miljardi euro mahus laenude ehk umbes 40% sellest, mis Kreekal tuleb euroala riikidele järgnevatel aastakümnetel tagasi maksta, tähtaega pikendati 10 aasta võrra. Varaseim tagasimakse tähtaeg lükkus 2023. aastalt 2033. aastale.

Leevendust anti ka intresside osas, kirjutavad Danske Marketsi analüütikud klintidele saadetud kirjas.

Analüütikud märgivad, et see tähendab, et Kreeka suudab tõenäoliselt augustis päästeprogrammid lõpetada.

Seotud lood:

Kreeka päästeprogrammi tähtaeg on 20.august ning euroala juhid tahavad investoreid veenda, et Kreeka saab võlakoorma teenindamisega hakkama, enne kui Ateena oma kulutuste finantseerimisel taas turgudele saab toetuda.

„Kreeka pöörab uue lehekülje,“ kinnitas riigi rahandusminister Euclid Tsakalotos.

Financial Times kirjutab, et rahandusministrite kokkulepe tuli läbi pingeliste läbirääkimiste, lahendamaks Saksamaa vastumeelsust mõnede võlaleevenduspaketi osade suhtes.

Lootused kiirele kokkuleppele kadusid, kui Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz esitas laenutähtaja pikendamisele karme tingimusi.

Arutlused kestsid pikalt ning päädisid osalejate kõnedega valitsusjuhtidele, et neilt lõplikule kompromissile õnnistus saada.
Saksamaale oli vastukarva Kreekale viimase laenumakse suurendamine plaanitud 11,7 miljardilt eurolt, kuid lõpuks nõustus selle suurendamisega 15 miljardi euroni. See tähendab, et Kreeka rahareservid kasvavad 24,1 miljardi euroni. See summa on piisav, et riik ei pea vähemalt 22 kuud turgudelt raha küsima.

Loe veel

„Läbirääkimised olid rasked,“ tunnistas Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire. „Diskussioonid on alati rasked, kui panused on kõrged,“ lisas ta.

Läbirääkiste olulisim eesmärk oli tulla välja sellise leevenduskavaga, mis suudaks Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF) veenda, et Kreeka võlaseis on jätkusuutlik. On ju Washingtonis baseeruv IMF ning eurotsooni valitsused olnud aastaid Kreeka majanduse seisu osas olnud eriarvamusel.

IMFi juht Christine Lagarde tervitas kokkulepet, kuid ütles, et fondil on Kreeka võla pikaajalise jätkusuutlikkuse osas siiski kahtlusi.

Võlaleevenduse tingimusena nõutakse Kreekalt, et kuni 2022. aastani peab eelarveülejääk laenude tagasimakseid arvestamata olema 3,5% sisemajanduse kogutoodangust ning edaspidi peab see kuni 2060. aastani olema keskmiselt 2,2%.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare