Euroala riigid lükkasid Kreeka laenumakse otsuse taas kord edasi
Euroriikide rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker rõhutas eraldi, et partnerid “välistavad kategooriliselt” riigi maksejõuetuks muutumise, vahendab BNS.
Junckeri sõnul tegid eruoala riigid Kreeka valitsusele ülesandeks tagada täiendavad eelarvekärped ka aastateks 2013 ja 2014.
See aga tähendab, et lõpliku otsuseni jõuavad euroala rahandusministrid oktoobrikuu jooksul, sest Kreeka ütles, et ei vaja kaheksa miljardi euro suurust peatatud laenumakset enne novembrit. Seni on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) makset kuu aega blokeerinud.
Juncker märkis, et lükkab jõuliselt tagasi igasugused väited, nagu võiksid doonorriigid lasta Kreekal muutuda maksejõuetuks. Tema sõnul jõudsid eurotsooni 17 liikmesriiki ka otsusele, mille kohaselt vähendatakse laenult tasutavaid intressimäärasid.
Ta kutsus Ateenat viima viivitamatult ellu uus 2012. aasta eelarve ja võtta tarvitusele lisameetmed järgnevateks aastateks. Kreeka parlament asub muudatusi hääletama novembri alguses.
Soome rahandusminister Jutta Urpilainen kinnitas pärast tagatiste küsimuses kokkuleppele jõudmist oma riigi osalemist euroala riikide järjekordses laenumakses, kuid vaid juhul, kui teatud tagatised on ka tõesti garanteeritud, kirjutas ööl vastu teisipäeva päevalehe Helsingin Sanomat veebikülg.
Urpilaineni sõnul on tingimused Soome jaoks head, vahendas uudisteagentuur STT.
“Soome sai head tagatised. Nendele tagatistele hakkavad tuginema soome maksumaksjate riskid,” sõnas ta ja lisas, et riskide maandamine ongi olnud tagatiste nõudmise mõte.
Urpilaise sõnul ei võta ükski teine euroala riik antud süsteemi kasutusele, sest see oleks kallis kõigile teistele riikidele, välja arvatud AAA-reitinguga maad.
Rahvusvahelised audiitorid püüdsid nädalavahetusel luua võimalikult täpset pilti Kreeka finantsseisust ja prognoosidest.
Kreeka valitsus jõudis pühapäeval kokkuleppele järgmise aasta eelarvekärbetes, kuid ei suutnud seejuures siiski päriselt täita Euroopa Liidu ja IMF-i esitatud nõudmisi päästepaketi osas. Esimesena reageerisid sellele valulikult Aasia börsid. Samuti kasvab mujal maailmas mure, et Euroopa ei suuda võlakriisiga toime tulla.
Selle aasta avaliku sektori eelarvepuudujääk langeb eelmise aasta 10,5 protsendilt 8,5 protsendile ja jääb järgmisel aastal 6,8 protsendi tasemele sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kreeka majanduslanguseks prognoositakse sel aastal 5,5 protsenti ja järgmiseks aastaks kaks protsenti.
Arvud on peaaegu vastavuses IMF-i eelmise kuu prognoosidega, kuid kehvemad nendest, millel suvel kokkulepitud Kreeka majanduse abipakett põhineb. IMF-i septembrikuu prognooside kohaselt peaks Kreeka avaliku sektori tänavune eelarvepuudujääk olema kaheksa protsenti SKT-st ja majanduslangus viis protsenti.
Veel juulis ennustati järgmiseks aastaks majanduskasvu.
Kuna Kreeka majanduslangus on osutunud prognoositust suuremaks, siis jäävad ka plaanitud tulud väiksemaks. See aga võib tähendada, et Kreeka võib vajada rohkem abi, kui lepiti kokku 21. juulil heakskiidetud abipaketis.
Kreeka valitsus jõudis nädalavahetuse erakorralisel istungil muu hulgas ka üksmeelele 30.000 riigiametniku vähendamises.
