Euroalal on eufooria asendumas realismiga. Ökonomistid kärbivad tuleva aasta majanduskasvu ootuseid
Aastakümne kiireim majanduskasv euroalal on asendumas tänavuse aasta nõrga algusega, kirjutab Bloomberg.
Ökonomistid on maha tõmmanud entusiasmi 19 riigist koosneva euroala tänavu majanduskasvu suhtes seoses üleilmsete väliskaubanduskonfliktidega.
Kuigi Bloombergi poolt küsitletud analüütikud ootavad, et enam kui kaheksa miljonit töökohta loonud majanduskasvu tõusulaine jätkub, ei nähta enam seda, et suudetaks säilitada läinud aasta 2,4 protsendine majanduskasvu hoog. Analüütikud tõmbasid majanduskasvu ootuse 2,3 protsendile.
„Majanduskasvu kiirenemine on selgelt lõppenud ning riskid on hoo alanemise suunas,“ ütles Berenberg Banki Euroopa ökoomist Florian Hense. „Seda ei maksa segamini ajada seisakuga, kuna euroala majandus on tugevas kasvufaasis ja kui mõned riskid ei täitu võib suvel taas hoog üles minna.“
Et aasta algul on majanduse kasvuhoog aeglustunud, selle kohta on mitmeid märke alates inflatsioonist kuni tootmise ja jaemüügini, mis on kõik tulnud oodatust nigelamad. USA protektsionistlik väliskaubanduspoliitika ohustab vastastikuse kaevikusõjaga, mis lisab majandusele ebakindlust. Sama mõjuga on Euroopa Keskpanga püüdlustel tõmmata tagasi pretsedendituid rahapoliitilisi stiimuleid.
„Me ei peaks ektrapoleerima liigselt midagi mis võib kujuneda ajutiseks hoo languseks,“ ütles UniCredit Banki euroala peaökonomist Marco Valli. „Hoog kasvas väga kõrgelt tasemel ning andmed viitavad sellele, et euroala kasvab üle oma potentsiaali. Küll aga on ebaselgus suur.“
Ökonomistid ootavad jätkuvalt, et euro intressimäärad hakkavad tõusma 2019. aastal teises kvartalis. Tänavu ja tuleval aastal peaks inflatsioon olema 1,5 protsenti enne kui see kerkib 2020. aastal 1,8 protsendini.
Läinud nädalal ütles Euroopa Kekspanga juht Mario Draghi, et hetkel on põhimuseks euroala välised riskid.
Euroopa Keskpanga järgmine rahapoliitiline istung toimub 26. aprillil. Uusi keskpanga majandusprognoose on oodata juunis.
„Ootame Euroopa Keskpangalt signaali 2018. aasta väljavaate väikeseks langetuseks,“ kirjutas Barclaysi ökonomist Philippe Gudin. „See ei tähenda, et keskpank oleks muutunud oma alusvaadet, et euroala majandus on tugev. Vähemalt me ei usu, et seda vaade oleks muutunud. Pigem on see esimese kvartali nõrga olukorra tuvastamine ning heade alusinflatsiooninumbrite puudumine. Samuti tähendab see arvestust, et maailma majanduskasvu väljavade on ebaselgem.“
