„EGFi toetuse taotlemine eeldab liikmesriigilt mahukat eeltööd,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööturupoliitika juht Kristi Suur pressiteenistuse vahendusel. „Juhtimis- ja kontrollsüsteemide paika panemise ja meetmete väljatöötamise kõrval tuleb meil eelnevalt kohtuda ka Euroopa Komisjoni esindajatega.“

Tallinnas kohtutakse ministeeriumide, töötukassa ja sotsiaalpartnerite esindajatega. Neljapäeval on plaanis väljasõit Ida-Virumaale kus EGF-i ametnikud kohtuvad töötukassa ja kohalike ettevõtjate esindajatega, et arutada suurkoondamiste mõju ja koondatute väljavaateid EGFi toel uut tööd leida.

EGF vahenditest plaanitakse olemasolevatele riiklikele meetmetele lisaks rahastada piirkonna vajadustele sihitatud tööturuteenuseid, näiteks täiend- ja ümberõpet. „Konkreetsed meetmed on praegu väljatöötamisel,“ selgitas tööturupoliitika juht.

Taotlust hindab Euroopa Komisjon, kes teeb rahastamisotsuse jaoks ettepaneku Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule. Kokku võtab protsess tavapäraselt aega umbes pool aastat, kuid liikmesriigil on teatud tingimustel võimalik alustada tegevustega ka veidi varem.

EGF projekte kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni poolt kuni 60% ulatuses, 40% projekti eelarvest peab rahastama liikmesriik. Omafinantseeringuks saab Eesti kasutada töötukassa kaudu siseriiklikest vahenditest osutatavaid teenuseid.

Valitsus kiitis tänavu 24. märtsil heaks EGF-ist vahendite taotlemise, et reageerida Ida-Virumaa ettevõtetes toimuvatele töötajate suurkoondamistele ja nendega seotud koondamistele.