Eurobaromeeter: Eesti kodanikud on eluoluga pea sama rahul kui buumiaastatel
Kuigi viimase aasta majanduskasv on pea olematu ning otsustajate sõnavara püsikomponentideks on „kärpimine“ ja „säästmine“, paistavad mõneti ehk üllataval kombel Eesti kodanikud oma eluga päris rahul olevat. Rahuloluhinnangud on viimatise hüppega lähenemas lausa buumiaastate tasemele.
"Eestis Emori tehtud Eurobaromeetri uuringud näitavad, et peaaegu 10 aasta pikkuse Euroopa Liitu kuulumise perioodi jooksul on siin eluga tervikuna rahul olevate kodanike osakaal kogu elanikkonnast vanuses 15+ muutunud vahemikus 67-79 protsenti. Kõige järsemad muutused olid aastatel 2006 ja 2009. Buumiaja tipus kasvas rahulolevate elanike hulk peaaegu 10 protsenti võrra ja saavutas 79 protsendi taseme. Viimatise hüppe suuruseks oli aga märkimisväärne 3 protsenti ja rahulolevaid kodanikke oli 74 protsenti," kommenteeris TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog.
Eestlaste rahulolu kasvu viimase kümnendi kokkuvõttes võib põhjendada kiirest majanduskasvust tingitud üldise heaolu kasvuga, kuna elanike subjektiivne heaolu kasvab järsult siis, kui võimaluste kasv on tegelikkuses suurem, kui osati eelnevalt oodata. Rahulolematute osakaal kasvas järsult 2009. aastal, kui maksud kasvasid ja palgad langesid, siis oli rahulolevaid kodanikke 71 protsenti.
Eluga tervikuna on rohkem rahul nooremad – alla 45-aastased, kõrgema haridusega ja kõrgema sissetulekuga elanikud nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. "Huvitaval kombel on erinevatest vanuserühmadest kõige rahulolematud pensionieelikud ja seda nii Eestis kui ka kogu Euroopas keskmiselt, pensionäride rahulolu on mõnevõrra kõrgem kui 50-ndates olijatel," märkis Voog.
Euroopa Liit on juba üle neljakümne aasta mõõtnud Eurobaromeetri abil oma kodanike rahulolu, seda nii üldiselt kui ka erinevate aspektide lõikes – majanduslike, tööhõivega jne seotud rahulolu. Eurobaromeetris mõõdetav rahulolu ei ole otseselt võrdsustatav õnnetundega, sest inimeste jaoks tähendab õnn midagi oluliselt erilisemat kui lihtsalt rahulolu millegagi. Uuringutes mõõdetav üldine rahulolu peegeldab pigem ootuste ja võimaluste realiseerumise tasakaalu.
"Tasakaalu saavutamine võib seisneda ka ootuste pidevas kohandumises tegelikkusele vastavamaks, sest meid ümbritsev füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik keskkond on neljakümne aasta jooksul on väga oluliselt muutunud. Näiteks uued tehnoloogiad on muutnud inimeste elu palju mugavamaks ja seesuguste muutustega kohanevad inimesed väga kergesti. Rahulolematud ollakse aga tavaliselt selliste muutustega, kui võimalused (näiteks sissetulekud) järsult vähenevad ja inimesed peavad hakkama rohkem pingutama, et säilitada oma olemasolev elustandard," rääkis Voog.
Eluga tervikuna pigem või täiesti rahul olevate kodanike osakaal on Euroopa Liidus muutunud neljakümne aasta jooksul suhteliselt väikeses vahemikus: 74 protsendist 84 protsendile, samas on ühendusse kuuluvate riikide arv sel perioodil mitmekordistunud ning need viimase kümnendi uued liikmed on oluliselt kehvema elatustasemega kui esimesed Euroopa Liidu moodustajad ja varasemad liitujad.
Viimast kümnendit iseloomustab siiski langev trend ja see ei ole seotud uute tulijate suurema rahulolematuse mõjuga keskmisele näitajale, vaid on selgelt seotud majandusliku keskkonna muutustega. Kui perioodil 2004–2007 oli rahuloluhinnangute kõrgperiood, kus üldine rahulolu ei langenud alla 80 protsenti, siis 2008. aastast alanud majanduslikult raskem periood on vähendanud ka Euroopa Liidu kodanike rahulolu ja 2013. aasta sügisel oli rahulolevate elanike osakaal 75 protsenti.
Kuigi Euroopa Liidu kui terviku kaalutud keskmine näitaja on olnud läbi aastakümnete suhteliselt kõrgel tasemel ja üsnagi stabiilne, ei tähenda see erinevuste puudumist Euroopa Liidu sees. Tegelikkuses on erinevused väga suured ja piir ei jookse uute ja vanade vahel, vaid pigem lääne/põhja ja lõuna/ida vahel. Kui Ühendkuningriigis, Madalmaades ja Skandinaavia riikides on rahuolevate inimeste osakaal 90 protsenti või üle selle, siis näiteks Kreekas, Bulgaarias ja Portugalis on see näitaja üle kahe korra väiksem – alla 40 protsendi. Rahulolematus näitab sealsete inimeste soovimatust leppida ootustele mittevastava olukorraga ja 2000-ndate esimese kümnendi II pooles on see rahulolematus järsult kasvanud.
Eesti vastav näitaja on olnud Euroopa keskmisest vaid mõnevõrra väiksem ja nüüd eelmisel aastal need protsendid peaaegu võrdsustusid: Eestis oli rahulolevaid 74 ning Euroopa Liidus 75 protsenti. Seega on Eesti rahulolevate kodanike osakaalu poolest pigem lääne/põhja osa kui ida/lõuna osa. Viimase kahe aasta võrdluses on aga Eesti kodanike rahuloluhinnang liikunud vastupidiselt üldisele keskmisele trendile, mis on olnud langev.
