Eurole üleminekust uut digiretsepti ei saa
Ühe suure meie igapäevaelu mõjutaja – kaubandus- ja kliendihaldussüsteemide – üleminek eurole toimub kolmes etapis:
1. Alates juulist näitavad kaupmehed hindu paralleelselt Eesti kroonides ja eurodes.
2. Valuuta konverteerimine aastavahetuse seisuga
3. 2011. aasta alguses hindade näitamine ja müük paralleelselt eurodes ning kroonides. Kahel esimesel nädalal on võimalus makseid vastu võtta lisaks eurodele ka kroonides.
Nendest kolmest sammust on enamikul ettevõtetest realiseeritud esimene, mis on olnud ka lihtsaim ja kõige kiiremini tehtav.
Teise ja kolmanda etapi arendused on valdavalt lõpetatud või lõpule jõudmas. Alates käesoleva aasta kevadest, kui sai selgeks, et väga suure tõenäosusega euro tuleb, on tarkvarafirmad keskendunud oma teenindavate infosüsteemide edasiarendustele, mis toetavad kõiki kolme etappi.
Kui küsida hetkel ükskõik millise tarkvarafirma käest, millega nad praegu tegelevad, siis ühe prioriteedina toovad enamus välja eurole ülemineku – toimub uute süsteemide testimine ja viimistlemine, et aastavahetusel aset leidev üleminek oleks võimalikult valutu.
Kaubandus- ja teenindusettevõtete täiendavad kulutused infosüsteemidele eurole üleminekul on keskmiselt suurusjärgus 1-2% käibest. See on kulu, mida tuleb igal juhul kanda, kui ettevõtted tahavad ka järgmisel aastal tegutseda. Ja kui see kulu kohe toodete ja teenuste hinnakirjas ei kajastu, siis pikapeale jaotatakse see investeering kaupade ja teenuste hinnatõusu ära. Seetõttu ei saa väita, et euro tulek ei tähenda hinnatõusu – tähendab küll, aga see ei pruugi silma paista kohe jaanuari esimestel päevadel.
Teine oluline meie igapäevaelu mõjutaja on pangandussektor. Pankade jaoks oli esimene „Europrojekt“ päevakorras juba 2006. aastal, kui oodati esmakordselt euro tulekut 2008. aastal. Siis mõeldi läbi ka protseduurid ja tegevusplaanid infosüsteemide muutmiseks. Uuesti kerkis euroraha teema pankade jaoks aktiivselt päevakorda möödunud aastal – välja otsiti vanad plaanid ning jätkati sealt, kus eelmisel korral pooleli jäädi. Kuna aga kolme aastaga oli päris palju muutunud, tuli enamuses alustada nullist.
Pankade jaoks on olnud kõige suurem probleem ikkagi ajapuudus. Kui Eesti Pank kinnitas juulikuus pärast rahandusministrite lõplikku otsust ametlikult juhised eurole üleminekuks, jäi aega veel vaid viis kuud. See aeg oleks olnud selgelt liiga lühike, sest pankadel on oluliselt rohkem infosüsteeme kui kaubandus- ja teenindusettevõtetel. Ettenägelikult alustasid pangad ja muud finantsasutused eeltöödega juba 2009. aastal.
Igapäevase elu jätkumise tagamiseks on olulisemad infosüsteemid, millega puutuvad kokku kõik inimesed – internetipank, pangakontori tarkvarad, pangaautomaadid. Nende infosüsteemidega saadakse valmis ja vajalikud arendustööd saavad aastavahetuseks tehtud. Praeguseks on raha-automaadid testitud ja võib väita, et 1. jaanuari öösel võib pärast kuuse all šampanja joomist pangaautomaadist eurosid võtta küll.
Naljaga pooleks võib öelda, et suurim üllatus võib tabada internetipanga kasutajaid, kes 1. jaanuari hommikul näevad valuuta vääringut eurodes, kuid summat kroonides. Kuid seda rõõmu ei jätku kauaks, sest pangad hoiavad enamus oma IT võtmeisikutest aastavahetusel tööl ja kõik vead saavad kohe parandatud.
Pankade IT-kulutusi eurole üleminekul on raskem hinnata, sest süsteemid on palju keerulisemad. Samas vähenevad pankadele esitatavad kapitalireservide nõuded pärast euro kasutuselevõttu. Seega vabanevad järgmisel aastal pankadel osa kohustuslikest reservidest, mida loodetavasti ei maksta omanikele dividendideks, vaid suunatakse laenudeks. See omakorda elavdab majandust ning suurendab pankade tulu. Seega ei peaks euroraha tulemine pangandussektoris (vastupidiselt kaubandus- ja teenindussektorile) küll hindu tõstma.
Erinevalt digiretsepti projektist, kus kõik tööd olid tsentraliseeritud ühte kohta ning arendus- ja testimisressurssi oli selgelt liiga vähe, on eurole üleminek nii IT kui ka riskide mõttes hajutatud projekt. On ju vastupidiselt ühele digiretsepti süsteemile mitmeid pankasid, toidukaupluste kette ja bensiinijaamu. Ka neid IT firmasid, kes tegelevad infosüsteemide arendamisega ja testimisega, on kümneid. Kui midagi juhtubki, siis on rivist väljas ainult üks osa, kuid teised, ümberkaudsed süsteemid jätkavad töötamist.
Oleme korra elanud üle nn aasta 2000 probleemi, kus ettekuulutajad ennustasid kõikide infosüsteemide kokkukukkumist ja pangakontodelt raha kadumist. Seda ei juhtunud toona ega juhtu ka kolme kuu pärast, kui Eestis tuleb käibele Euroopa ühisraha.
Rahvatarkus soovitab kahetsemise asemel pigem karta ja sellest tasuks lähtuda ka aastavahetusel – tankida täispaak ja osta kodusesse külmkappi paariks päevaks süüa.
