Euroliidu laienemine ajab soomlased jooma
Esimese sammuna turu kaitsmiseks Euroopa Liidu laienemise ohtlike mõjude eest plaanib Soome valitsus alkoholiaktsiisi kärpida, mis vähendaks maksulaekumist eelarvest rohkem kui 4,7 miljardi krooni võrra, mis Eesti riigieelarvest moodustab ligikaudu kümnendiku.
Aktsiisi tuleks alandada
Soome rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt tuleks alkoholiaktsiisi Soomes langetada kolmandiku võrra. Lõplik otsus võetakse eelarvekõneluste käigus vastu hiljemalt neljapäevaks. Säärase maksukärpega ei ole rahul aga mõningad Soome alkoholitootjad, nagu näiteks Sinebrychoff, kes ähvardab töötajate arvu vähendada.
“Peame leidma tasakaalu aktsiisi alandamise ning sotsiaalkulutuste kasvu vahel, sest soomlased hakkavad maksukärpe tulemusena rohkem jooma,” ütles Soome rahandusministeeriumi aktsiisipoliitika spetsialist Petri Malinen.
Malinen mõistab Soome õlletootjate pahameelt, kuid leiab, et õlle hinna langus jaemüügis ligikaudu 18 protsendi võrra on optimaalne. Praegu maksab pudel õlut Soomes ligi 17 krooni, tootjate hinnangul peaks aktsiisi vähendama nii, et pudel ei maksaks rohkem kui 12 krooni.
Soome alkoholisektori töökohtadele euroliidu laienemine märkimisväärset mõju ei avalda. Malineni sõnul on Soome tootjad enamasti suured tegijad, kes elavad konkurentsisurve üle. Mõningad väikesed restoranid ja baarid võivad tema sõnul pisut rohkem kannatada.
Soome valitsus soovib maksupoliitikat muuta, kui selleks on selge vajadus. Uuringud kinnitavad, et rohkem kui pool miljonit soomlast on huvitatud alkoholi ostmisest Eestist. Kui see oht on soomlastele selge, siis Eesti maksupoliitika mõju Soome ettevõtlusele on oletuste tasemel.
Soome rahandusministri Antti Kalliomäki poliitilise abi Pertti Rauhio sõnul ei puudutata käesoleval nädalal aset leidvatel eelarvekõnelustel muid makse peale alkoholiaktsiisi. Seda vaatamata sellele, et elektroonikakontsern Elcoteq on mõista andnud, et kaalub oma peakontori Eestisse ületoomist.
“Ettevõtete tulumaks jääb igal juhul 29 protsendile järgmisel aastal. Reformi võiksime oodata kõige varem 2005. aastal,” ütles Rauhio. Tema sõnul tuleb Elcoteqi näite varal olla siiski ettevaatlik, sest iial ei või teada, millal ähvardused tõeks saavad.
Kolimine pole tavaline
Eestisse kolimine ei ole tema sõnul populaarne traditsioonilistel põhjustel. Seni on Soome firmad eelistanud Rootsi firmadega ühisettevõte luua ning peakontorid näiteks Stockholmi viia. Niisugused näited on TeliaSonera, Stora Enso, Nordea jpt.
Rauhio tunnistas, et tegelikult on Euroopa Liidu laienemine Eesti ja mitmete teiste Ida-Euroopa riikidega Soome majandusele ennustamatute tagajärgedega. “Meil ei ole seda situatsiooni ajaloos millegagi kõrvutada,” ütles ta. Rauhio oli samas veendunud, et laienemine toob Soome majandusele rohkem positiivset kui negatiivset.
Soome valitsusringkondades algavad 2004. aasta eelarvekõnelused täna, eelarve kondikava plaanitakse heaks kiita nädala lõpuks.
Soome ettevõtete tulumaksumäär tuleb üle vaadata
Soome tööstuse ja tööandjate keskliidu maksupoliitika spetsialisti Virpi Pasaneni sõnul ei ole Elcoteq ainuke Soome firma, kes peakorteri üleviimist kaalub. Küll aga on see ainuke nimekas firma mitme Soome konsultatsioonifirma kõrval.
Pasaneni sõnul ei ole tegemist ohusignaaliga, kuid ohtlikuks läheb olukord siis, kui sellega midagi ette ei võeta. Eestisse kolimine on väga lihtne, sest kaugus ei ole suur. Tema sõnul tuleks Soome ettevõtluse tulumaksu alandada 29 protsendilt 25-le. Sellega ei saaks küll Soome majandus erilist konkurentsieelist Eesti ettevõtluse tulumaksuvabastuse vastu, kuid see oleks esimene samm õiges suunas.
Soomes on ka eraisiku tulumaksumäär Pasaneni sõnul vaja üle vaadata. Põhjanaabrite astmelise tulumaksu kõrgeim määr ulatub 58 protsendini. See tähendab, et Soome firmad mitte ei koli Eestisse, vaid palkavad ka odavat Eesti tööjõudu, kelle pealt ei pea niipalju tulumaksu maksma.
Toivo Tänavsuu
