Komisjoni väljapakutud direktiivi muudatus tähendaks, et energiakasutuse piire ei kehtestata enam vaid suurtele, vaid igas suuruses hoonetele.

Määrus puudutab uute hoonete ehitamist või olemasolevate renoveerimist sellel juhul, kui remonditööd moodustavad rohkem kui 30% renoveeritava majaga samaväärse maja keskmisest ehitusmaksumusest.

Euroopa Komisjon on välja arvutanud ka nende väljapakutud muudatuse hinna: eelnõu kohaselt tähendab direktiivi karmistamine EL-i majaomanikele aastas kaheksa miljardi euro ehk 124 miljardi krooni suurust lisakulu.

Tartu ülikooli tehnoloogia­instituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialisti Ago Siineri sõnul miinimum­nõue­te laiendamine tuhandest ruutmeetrist väiksematele ehitistele Eesti majaomanike taskuid ei tühjenda. Seda seetõttu, et suure tõenäosusega ei välju rekonstrueeritav või renoveeritav ehitis lubatud piiridest.

„Need nõuded ei ole üldse nii pingul,” ütles Siiner ja selgitas, et ehitusseaduses määratletud hoonete energiakasutuse piir on pigem leebe kui karm.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energia­säästu- ja taastuvenergeetikatalituse juhataja Madis Laaniste sõnul pole Eesti majaomanikel veel põhjust nõuete karmistumise pärast muretseda, sest idee pole veel jõustunud.

„See on praegu alles ettepanek, mis peab saama Euroopa Parlamendis liikmesriikide esindajate ja siis veel Euroopa Nõukogu heakskiidu,” sõnas Laaniste ja lisas, et seetõttu ei oska ma­jandus- ja kommunikatsiooniministeerium veel midagi lähemalt kommenteerida.

Eesti majaomanike ühenduste liidu juhatuse liige Harri Paabo kardab direktiivi karmimaid nõudeid. „Kui tegemist on uue majaga, siis ma ei näe probleemi,“ ütles Paabo. „Aga mis renoveerimist puudutab — see on küll kuri lugu. Kui ühistu näiteks vahetab katuse ja remondib fassadi, siis on see küll üle kolmandiku maja väärtusest. Ja kui siis öeldakse, et pange soojustus ka, siis see ei ole aus,“ sõnas ta lisanduvale rahakulule osutades.

Eramajaomanike puhul tõi Paabo esile veel ühe mure: „Kui olen heal ajal maja ostnud ja siis tulevad reeglid, mida ma ei suuda täita — praeguses olukorras ma ei saaks maja isegi müüa. Inimestel peaks olema õigus loota, et ostetud asjaga seotud kulutused ei muutu olulisel määral.“