?Euroopa Liidu viljastavates tingimustes on piimandusega tegelemine väga otstarbekas,? kõneleb endine transpordiminister ning Pakterminali juht Raivo Vare. Tõepoolest ? põllumajandus (vähemalt osa harusid sellest), millest veel hiljaaegu räägiti kui vaese mehe leivast, on järsku moodi läinud. Ka Varel on omad plaanid.

Äsja ostis Vene kolmas piimatööstusgigant Nutritec firma Estmilk, mis tegutseb pankrotistunud Rapla Dairy ruumides. Samuti läks ametlikult Vene firmale üle AS Agro Piim, mis koosneb kuuest toorpiima tootmisühistust. Sellega omandab Nutritec üle 8000 lehma ning 13 000 hektarit põllumaad. Ärilehe andmetel paigutavad venelased Eesti piimatööstusesse üle saja miljoni krooni, mis on viimaste aastate suuremaid investeeringuid Eestisse.

Eksminister Vare peab samas plaane piimandusvallas läbi lüüa Lätimaal. Kus täpsemalt, ta täpsemalt rääkida ei taha, mainides vaid, et Lätis on piimandusse investeerimine tunduvalt odavam kui Eestis. Ja ehkki Läti piimaturg pole nii hästi arenenud kui Eestis, muutub olukord seal kiiresti paremaks. Lõunanaabrite arengupotentsiaalist annab märku ka näiteks see, et piimanduse vastu näitab üles suurt huvi endine peaminister Andris Skele.

Eestis hõivab aga piimandusturul positsioone investeerimispank Trigon Capital. Hiljuti ostis ta endale teise farmi ning praegu kuulub Trigonile juba üle 2000 lehma. Viimase ostu tehinguhinda ettevõte küll ei avalikusta, kuid eelmise farmi Revino omandas Trigon paari aasta eest mõnekümne miljoni krooni eest. Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius kõneleb, et tahab saada Eesti põllumajanduses domineerivaks tegijaks. Piimatootmist Eestis peab ta Euroopa Liidu kontekstis küllaltki efektiivseks.

Heleniuse sihtrühmaks on ennekõike piimajanus soomlased, keda saab meelitada Eesti toodangu odavusega. Kuid potentsiaalset turgu näeb ta ka Venemaal, kus hinnad tõusevad käsikäes majanduskasvuga. Piimatootmine piiri taga on nõudlusele selgelt jalgu jäänud.

Hoolimata praegusest käärimisest piimaturul, väljendab investeerimispankur imestust, et piimandusse rahapaigutajaid nii vähe on.

Aukartustäratav käive

Eesti ühe suurema karjafarmi OÜ Estonia omanik Peeter Kibe märgib, et piimatootmist võib pidada kõigist põllumajandusvaldkondadest Eestis kahtlemata üheks kasumlikumaks. ?Eks Euroopa Liiduga ühinemine ning kvoodisüsteem annavad meile teatava kindlustunde,? ütleb ta.

Kvoodid kehtivad veel vähemalt kümne aasta jooksul. Mis edasi saab, sõltub reformituultest Euroopa Liidus. Ühtekokku võib Eesti toota Euroopa Liidu poolt etteantud kvootide raames 624 000 tonni piima, millest täidab praegu umbes 90%. Seega veidi kasvuruumi veel on.

Potentsiaalne käive räägib aukartustäratavate arvude keeles. Statistikaameti andmetel suurenes tänavu esimese üheksa kuuga piimatootmine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes viis protsenti. Piimatöötlemisettevõtted ostsid kokku

410 000 tonni piima. Praeguse neljakroonise kokkuostuhinna juures teeb see käivet 1,6 miljardit krooni (sada miljonit eurot). Aasta peale ümberarvutatuna seega 2,2 miljardit (140 miljonit eurot). Tegelik rahaliikumine on küll väiksem, sest aasta algul maksid kokkuostjad piimaliitri eest veel märgatavalt vähem.

Nagu märgib kommivabriku Kalev juhataja Oliver Kruuda, kes on tegutsenud piimanduses umbes 12 aastat, algas toorpiima hinnaralli 14 kuu eest. Sellest ajast saadik on toorpiima maksumus kerkinud 45% võrra.

Investeeringud söövad kasumi

Peeter Kibe OÜ-st Estonia usub, et suurema osa tarbimismahtudest paneb paika siseturg.

Vähemalt esialgu määrab eksport veel vähe. Ja hind on tõusnud sellepärast, et lõppes tootjatevaheline hinnasõda. Kauplusekettidelt juletakse rohkem küsida.

Kogu kokkuostetavast piimast läheb ühel või teisel kombel ekspordiks ligi pool; täpsemalt 45 protsenti, räägib piimaliidu aseesimees Aare Annus Tallinna piimatööstusest. Ennekõike jõuab Eesti piim Euroopa Liidu maadesse. Seda mitte piimapüttidena ? suurema osa ekspordiartiklitest moodustavad piimapulber, juust ja või.

Muidugi pole piimatootmine mingi kullasoon. Kui rääkida talunikega, domineerib kurtmine selle üle, kuidas investeeringud kogu potentsiaalse tulu ära söövad. Ka Helenius märgib, et Eesti talud on kohutavalt alla käinud ning nõuavad hiiglaslikke rahapaigutusi. Kiiresti raha kohe kindlasti tagasi ei tule. Kui, siis ehk kõige varem keskmises investeeringuperspektiivis.

Sama pajatavad raamatupidamispaberid. Viie suurima Eesti piimafarmi eelmise aasta käive moodustab mõtlemapaneva summa ? 315 miljonit krooni. Kasuminumbrid jäävad aga kokku pigem miinusesse. Ent raamatupidamine kirjeldab eelmist aastat, enne astumist Euroopa Liitu ning tõusnud piimahindu.

Euroopa Liit maksab peale

Eestis on üle 2100 piimatootja, kes osalevad Euroopa Liidu kvoodisüsteemis ning võivad taotleda ka toetust.

Üks Põllumajanduse ja Registrite Infobüroo PRIA töötaja märgib, et suurtalude omanikud viletsuses kindlasti ei ela. PRIA ukse ette sõidavad nad alailma jälle uute autodega. Kuid eks ole autodki osa investeeringutest. PRIA ette sõitmine on aga kindlasti kasulik ? Euroopa abirahad võivad moodustada umbes neljandiku põllumeeste sissetulekust. Mis sest, et suur osa tänavusest abist on veel laekumata.

Peale otseste toetuste sekkub PRIA ka siis, kui hinnad liiga madalale kukuvad. Otseselt piima euroraha eest kokku ei osteta, küll aga võid ja lõssipulbrit. Aastani 2005 garanteerib PRIA talunikele võikilo eest 43 krooni (2,75 eurot), lõssipulbri eest 30 krooni (1,95 eurot).

Niisiis tagab piimatootmine tänu Euroopa Liidule täna juba kindlustunde, kuid lehma seljas ratsa rikkaks ei saa. Põllumajandusse sisenemist võib pidada kõigeks muuks kui lihtsaks. Lehmad kasvavad ju aeglaselt. Neid sisse ostes astub talumees aga pokkerimängu nähtamatu vaenlasega ? ühes välismaiste piimaloomadega tulevad kaasa ka piiritagused tõved.

Nutritec Grupi käive kasvas aastaga 45%

?? Eesti piimandusse suurinvesteeringu teinud Nutritec Grupp on käibemahu suuruselt kolmas piimatööstusettevõte Venemaal (käesoleva aasta käibeprognoos kaks miljardit krooni ehk 130 miljonit eurot).

?? Ettevõtete grupp asutati 1990. aastal ja täna kuulub sinna üle 13 piimatööstusettevõtte Venemaa erinevates regioonides. Grupi töötajate arv ületab 8000 inimest. Ettevõtete grupi põhilisteks toodeteks on piim ja piimatooted: piimapulber, juust, või, lastetoidud, kondenspiim, konserveeritud juurviljad.

?? Ettevõtte eelisarendatud valdkonnaks on kõrgekvaliteetsed raviva otstarbega piimatooted. Selleks valmis aastal 2002 spetsiaalne tehas. Nutritec Grupis on olemas ka isiklik meditsiiniliste uuringute ja arenduskeskus.

Eesti piimandusturg

Viiest suurimast piimafarmist kolm paiknevad Järvamaal

?? Viie suurima ? OÜ Väätsa Agro, OÜ Estonia, Aravate Agro, OÜ Põlva Agro ning AS Tartu Agro ? käive moodustas eelmisel aastal kokku 315 miljonit krooni. Kasum kokkuvõttes puudus.

?? Väätsa Agro ? käive 62 miljonit krooni, kasum 4 miljonit

?? Estonia ? käive 100 miljonit, kahjum 12 miljonit

?? Põlva Agro ? 33 miljonit, kasum 1,6 miljonit

?? Tartu Agro ? 81 miljonit, kasum 5,3 miljonit

?? Aravete Agro ? 39 miljonit, kahjum 19 miljonit

Turumaht ulatub 2,2 miljardi kroonini

?? Eestis on 115 600 piimalehma. Tänavu suurenes statistikaameti esialgsetel andmetel piimatoodang võrreldes möödunud aasta esimese üheksa kuuga viis protsenti. Piimatöötlemisettevõtted ostsid 410 000 tonni piima, mis teeb tootjatele liitri praeguse neljakroonise keskmise kokkuostuhinna juures 1,6 miljardit krooni (100 miljonit eurot) (aasta peale ümberarvutatuna 2,2 miljardit krooni (140 miljonit eurot) käivet. Tegemist pole reaalse käibega, kuna piimahind oli 14 kuud tagasi 45% madalam.