Euroopa ettevõtjad kardavad valitsuste liigset sekkumist ärisse
„Käesolevast uuringust selgub, et eelmisel aastal ritta pandud kümnest äririskist kaheksa on tänaseks omandanud palju tõsisemad mõõtmed,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi ärinõustamise osakonna juhtivkonsultant Taavi Saat. „Kriisist toibumine ei ole läinud nii edukalt, kui loodeti – ebakindlates majandusoludes on tarbijad endiselt hinnatundlikud, püsib surve palkade alandamiseks, tööhõive langeb, inflatsioon kasvab ja tarbimine väheneb. Sellest tulenevalt leidis koguni 69% uuringule vastanutest, et nende äri jaoks on täna kõige tõsisemad riskid seotud hinnastamisega.“
Turg on vastajate arvates muutunud võrreldes möödunud aastaga ebakindlamaks – tururiski suurenemist nimetas ohutegurina igast kümnest vastanust kuus. „Olukorras, kus valitsused otsivad kärpevõimalusi, naftahinnad tõusevad ja turud on ebastabiilsed, on ettevõtjad suure surve all. Lisaks on nad hädas toorme hankimisega. Maakera kasvav elanike arv ja kahanevad maavarad viitavad probleemidele, millega ettevõtted peavad tulevikus arvestama ja mille lahendamine osutub vältimatuks,“ lausus Taavi Saat.
Ettevõtjaid paneb üha rohkem muretsema ka valitsuse kasvav roll majanduses. Kui möödunud aastal asetus „valitsuse sekkumise“ tegur kümne äririski edetabelis seitsmendale kohale, siis täna leiab koguni 61% küsitlusele vastanutest, et valitsuse tehtavate otsuste mõju äritegevusele on kasvanud. „Valitsuse roll finantsinstitutsioonides on suurenenud paljudes Euroopa riikides, kuna nii loodetakse vältida pankade ja teiste finantsasutuste pankrotte,“ selgitas Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas. „Kõige enam mõjutavad ettevõtlust maksuseaduste muudatused, samuti ootavad ees pensionisüsteemi võimalikud muutused, sest tulevikus puudub võimekus sellisel kujul riigi sotsiaalset keskkonda üleval pidada.“
Eestis on Ranno Tingase sõnul maksuseaduste muudatuste osas tekkinud teatud stabiilsus ja ulatuslikke muudatusi on siin võrreldes teiste Euroopa riikidega vähem. „Samas tuleb meil jälgida ka konkurentsisituatsiooni ja teiste riikide maksumuudatusi, mis võib meie puhul olla suuremaks riskiks kui maksurahu. Eestis ei ole toimunud näiteks diskussiooni Lätis 2013. aastal jõustuvate ettevõtlust soodustavate muudatuste üle, mis kindlasti mõjutavad regiooni majandust laiemalt,“ rääkis Ranno Tingas.
Ärivõimalustest on ettevõtjate arvates viimase 12 kuuga oluliselt paranenud innovatsioon ning investeeringud erinevatesse juhtimisprotsessidesse ning infotehnoloogiatesse. „Ettevõtjad on majanduslanguse tõttu teinud olulisi korrektiive ettevõtete juhtimises ning seda efektiivsemaks muutnud. Eriti on suurendatud kontrolli ettevõtte kulude üle – teenitav kasum pigem reinvesteeritakse toote- ja teenusearendusse ning üritatakse läbi innovatsiooni saavutada turueelist,“ selgitas Taavi Saat.
Kasulikuks ärivõimaluseks peetakse ka investeeringuid cleantech’i ehk keskkonda säästvasse tehnoloogiasse. 55% vastanuist leiab, et hoolimata majanduse langusest ja turgude ebastabiilsusest on säästva tehnoloogia valdkonnas kasvuvõimalused suurenenud.
Ernst & Youngi äririskide- ja võimaluste uuring aastatel 2011 -2013 valmis koostöös Oxford Analyticsiga ja selles küsitleti enam kui 700 Euroopa avaliku- ja valitsussektori esindajat. Tänavu läbi viidud vaheuuring analüüsis eelkõige seda, kuidas on need riskid ja võimalused Euroopa ettevõtjate jaoks täna oma olulisust kasvatanud või kaotanud. Kokku küsitleti vaheuuringu käigus 112 avaliku sektori spetsialisti 15 riigist.
