Euroopa Kalandusfondi toetuste mõju on olnud nõrk


Kalapüük
KalapüükFoto: Veiko Vares

Riigikontrolli hinnangul on Euroopa Kalandusfondi toetuste mõju aktiivse kalalaevastiku püügivõimsuse vähenemisele olnud nõrk.

Enamik toetuse saajaid reinvesteeris saadud riigiabi uuemate, sh võimsamate püügilaevade soetamiseks, kusjuures riik eraldas neile püügi jätkamiseks registri vaba püügivõimsust ja säilitas senised püügiõigused, teatas riigikontroll.

Kalandustaristu arendamise toetused on olnud tulemuslikud kalakülmutuskomplekside rajamisel, kuid traalpüügisadamatele pole siiani suudetud toetusi välja maksta ning need sadamad ootavad remonti.

Riigikontroll auditeeris, kas Euroopa Kalandusfondi toetused on aidanud kaasa kalalaevastiku kohandamisele ELi nõuetele ning kalandusega seotud taristu arendamisele. Perioodil 2007–2013 plaanis Eesti Euroopa Kalandusfondi kaudu jagada 112,8 miljonit eurot toetusi, millest 2013. aasta juuliks oli välja makstud veidi üle poole. Riigikontroll hindas auditis kalalaevastiku kohandamise ning kalanduspiirkondade arendamisele suunatud meetmeid. Auditeeritud meetmete eelarve oli 55 miljonit eurot.

ELi ühise kalanduspoliitika eesmärk on saavutada jätkusuutlik kalapüük. Eelkõige tähendab see kalavarude ja kalalaevastiku vahelist tasakaalu ning ülepüügi vältimist. Kalavarudele surve vähendamiseks võivad riigid maksta kalalaevade omanikele toetusi, selleks et nad lammutaksid oma püügilaevad või kasutaksid neid muul otstarbel ning kustutaksid toetust saanud püügialused kalalaevade registrist. Uusi kalalaevu võivad riigid registrisse juurde tuua vaid tingimusel, et nende laevade püügivõimsuse võrra on registrist enne välja arvatud püügivõimsust ning selle eest ei ole toetust makstud.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuhi Airi Andressoni sõnul ei ole õige, et lammutustoetuse saajad võisid toetusraha kasutada uute laevade soetamiseks, kuna see ei vähenda aktiivsete püügilaevade arvu. Põllumajandusministeerium soodustas reinvesteerimist uutesse püügilaevadesse sellega, et jagas toetusesaajatele laevade registreerimiseks kalalaevaregistris vajaminevaid vabu registrivõimsusi ning toetusesaajad ei pidanud loobuma ka oma senistest püügiõigustest. Kuna registris püügivõimsused taastati, vähenes reinvesteerimise tõttu toetust saanute aktiivne püügivõimsus tegelikult vaid viiendiku võrra. Riigikontroll tuvastas ka juhtumeid, kus kalandusfondist on isikutele makstud esiteks toetust laeva lammutamiseks ning veidi hiljem laeva tarvis, mis lammutatud aluse asemele toodi.

Riigi selline käitumine tekitas ebavõrdse olukorra isikute vahel, kes olid laeva registrist välja arvanud, saades selle eest toetust, ja isikute vahel, kelle laev arvati registrist välja neile toetust maksmata.

Euroopa Kalandusfondi rahaga oli ette nähtud rekonstrueerida ka traalpüügisadamaid, mis kalurite tootjaorganisatsioonid ja Põllumajandusministeerium perspektiivikana välja valisid. Paraku on takerdunud sadamate arendaja leidmine, ehkki on toimunud juba kaks taotlusvooru. Rahastamisperiood hakkab lõppema ja riigikontroll väljendab muret, et toetusraha ei jõutagi ära kasutada.

Selgelt oli paranenud tootjaorganisatsioonide jätkusuutlikkus, sest kalandusfondi abiga on rajatud moodsad kalakülmutuskompleksid Audrus, Haapsalus ja Paldiskis. Kala säilitamine ja esialgne töötlus võimaldab kaluritel saada oma toodete eest paremat hinda, valides õiget müügihetke.

Auditi põhjal soovitas riigikontroll loobuda toetuse maksmisest kalalaeva kalapüügi alaliseks lõpetamiseks uuel programmiperioodil 2014–2020, kui ei ole kõrvaldatud puudujäägid liigse püügivõimsuse ja laevade kalapüügivõime suurendamise kontrollimisel, kalalaevaregistri vaba püügivõimsuse jagamisel ning toetuste reinvesteerimisel uutesse püügialustesse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare