Euroopa katastroofikahju seljatas Ameerika oma
Kui tavaliselt on kõige suurem katastroofide kindlustuskahju registreeritud USA-s, siis mullu sai selleks piirkonnaks Euroopa. Swiss Re hiljuti kokku löödud katastroofistatistika kinnitab, et looduskatastroofide arvukus ja nende tekitatav kahju on tõusuteel.
Süüdi oli möödunud aastal suurima kindlustuskahju põhjustanud talvetorm Kirill ning suvised Suurbritannia üleujutused. Samal ajal olid mullused Kariibi mere orkaanid suhteliselt leebed. Tulemus: kui tavaliselt on Euroopa arvele tulnud u 1/5 maailma katastroofikahjudest, siis möödunud aastal tervelt 45%.
Viimase 37 aasta kümne suurema hulka ei pääsenud ükski möödunud aasta katastroof, selles arvestuses püsib konkurentsitult “troonil” 2005. aasta orkaan Katrina, mis laastas Mehhiko lahe piirkonda ja tekitas kahju 68 miljardit dollarit. Kirilli kahju piirdus “kõigest” 6,1 miljardi dollariga.
Kliimasoojenemise süü
Kui järjestada looduskatastroofid inimohvrite arvu järgi, siis pole suuremate hulgas praegu ei Põhja-Ameerika ega Euroopa katastroofe. 2007. aastal kuulus esikoha “au” tsüklonile Sidr, mille tõttu Bangladeshis ja Indias hukkus 4234 inimest. Kindlustuskahju seal Swiss Re andmeil puudus, sest selles piirkonnas ei ole vara kindlustamine tavaline.
Kõigi aegade ohvriterohkemate hulka ei küündinud õnneks ükski mullune katastroof. Ajavahemiku 1970–2007 rängim katastroof leidis aset 1970. aastal Bangladeshis, kus üleujutustes hukkus u 300 000 inimest.
Kindlustatud üleujutuskahjud on 1970. aastast alates suurenenud keskmiselt 12% aastas, mis tähendab kahjusumma kahekordistumist keskmiselt kuue aastaga. “Viimastel aastatel on kindlustajad teinud palju tööd, et viia oma riskimudelid kooskõlla uute andmete ja seostega. Enamik üleujutuskahju mudeleid põhineb suuresti andmeil aastaist 1960–1980, mil Euroopas esines üleujutusi tavapärasest vähem,” selgitab Swiss Re kindlustajate muret.
Osalt on üleujutuskahju suurendanud ka inimtegevuse järjest suurem maa alla kolimine – maa-alused garaazˇid, elektri- jm võrgud, IT-seadmetega keldrid.
Teine süüdlane on tõenäoliselt kliimasoojenemine. Näiteks on uuringud näidanud, et soojem õhk salvestab rohkem veeauru kui külm õhk, mistõttu kliima soojenedes muutuvad ka sajud tugevamaks.
Kõigele lisaks kahandab maa täis ehitamine, intensiivne põllumajandus ja metsade maharaiumine pinnase võime absorbeerida vett – see voolab kõik jõgedesse ja suurendab üleujutuseriski.
Swiss Re hinnangul suurenevad kliima soojenedes üleujutuskahjud tõenäoliselt rohkem kui tormikahjud.
Kindlustus otsib tuge katastroofivõlakirjadest
•• Katastroofiriski katmine on traditsiooniliselt olnud kindlustusseltside äri. 1990. aastate alguses, kui orkaani Andrew tõttu tuli nii kindlustusseltsidel kui ka edasikindlustusseltsidel maksta talumatult suuri hüvitisi, tekkis finantsistidel idee viia kindlustusrisk kapitaliturule.
•• Võimalus katastroofiriski kapitaliturgudel ka teistele investoritele müüa suurendas kindlustusseltside võimet kindlustada suuri riske, samuti vähendas see vajadust omakapitali järele (ja suurendas selle tootlust). Lisaks avas see võimaluse hajutada kindlustusportfelli riske .
•• Deutsche Bank Researchi (DBR) analüütik Christian Weistroffer kirjutab DBR-i hiljutises raportis, et viimasel kolmel–viiel aastal on katastroofiriskiturg kiiresti kasvanud, kuid kokkuvõttes on see siiski veel väga väike. Katastroofiriski instrumente iseloomustab see, et nad on üles ehitatud konkreetse kliendi individuaalseid vajadusi arvestades ning tavaliselt puudub neil likviidne järelturg. Levinuim katastroofiriski instrument on katastroofivõlakiri, cat-bond. Kui 1997. aastal oli neid välja antud ligikaudu 0,7 mld dollari eest, siis 2007. aasta lõpus juba 15 mld eest.
