Euroopa Keskpank sakslaste pahameelele vastuseks: meie ei ole madalates intressides süüdi
Sakslased on pahased, et madalad intressimäärad röövivad hoiustajaid. Euroopa Keskpank vastas uuringuga, et nemad ei puutu eriti asjasse.
Läinud aastal kaebasid sakslased, et Euroopa Keskpanga madala intressimäära poliitika röövib säästlike eluharjumusega inimestelt nende säästmise viljad. Nüüd tulistas keskpank vastu, kirjutab Bloomberg.
Euroopa Keskpanga rahapoliitika on euroala põhjapoolsemate maade fondide tootlused alla toonud, ujutades samal ajal rahaga üle perifeeriamaade majandusi. See on tabanud sakslaste närvi, kus aastakümneid on propageeritud säästlikke eluviise. Saksamaal säästavad kodumajapidamised suurema osa rahast, kui on tavaks mujal Euroopas. Euroopa Keskpanga ja OECD andmetel on sakslaste säästumäär langenud umbes üheksale protsendile võrreldes euroala keskmise seitsme protsendiga sissetulekust. Madalad tootlused muudavad säästud vähem väärtuslikeks.
Saksamaa suurima tiraažiga tabloid Bild nimetas juba 2013. aastal Mario Draghi „säästjate terroristiks“. Ka prominendid nagu Saksa Hoiupankade Liidu president Georg Fahrenschon ja majandusinstituudi Ifo president Hans-Werner Sinn jagavad seda vaadet.
Teravaks kontrastiks keskpanga süüdistajatele on Euroopa Keskpanga esmaspäeval avaldatud analüüs. Selle on kirjutanud sakslasest Euroopa Keskpanga turuoperatsioonide peadirektor Ulrich Bindseil ja Saksa arengupanga KfW kaks ökonomisti, eesmärgiga näidata, et argument nagu madalad intressimäärad röövivad säästjaid - on ebakorrektne.
Analüüsis öeldakse, et keskpangal on mõju vaid lühiajalistele intressimääradele ning nende tase on madal seoses majanduse olukorraga. Pikaajalised 20-30 aasta tootlused, mis on olulised pikaajalistele säästjatele, on mõjutatud reaalmajanduse ilmingutest nagu demograafiline olukord, innovatsioon, tööjõuturu paindlikus. Nendega peaksid tegelema valitsused, mitte Euroopa Keskpank.
Kuna Saksamaal ei ole poliitikas mingeid muutusi, jääb potentsiaalne majanduskasv ja reaalintressimäär (inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär) madalaks või taandub veelgi,“ väitsid autorid. „Kõrgema kogutoodangu poole tagasipöördumine on võimalik, kuid see oleneb poliitikute tahtest võtta kasutusele sobiv poliitikapakett.“
