Kohtuasja algatanud Austria juuratudeng Max Schrems esitas küsimuse, kas USAs on piisav andmekaitsetase. Alates 2000. aastast, mil Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse Safe Harbour programmi järgivate USA ettevõtete osas, on Euroopas pea selles küsimuses piltlikult öeldes liiva alla peidetud ning oldud seisukohal, et kõiki Euroopas kogutud isikuandmeid võib hoida USA serverites.

USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) endise töötaja Edward Snowdeni paljastused aga näitavad, et USA ettevõtted teevad julgeolekuasutustega tõhusat koostööd ning sellest johtuvalt on vallandunud kriitika USA isikuandmete kaitse tõhususe osas.

Täna on advokaadibüroo Eversheds Ots & Co partneri Tambet Toomela sõnul Euroopa Kohtu otsusest üheselt selge, et andmekaitse tase USAs ei ole Euroopa kohtu hinnangul piisava.

Mis edasi juhtuma hakkab?
Toomela sõnul võib Euroopa Kohtu otsuse mõju jagada kaheks: mõju eraisikutele ning ettevõtetele.

Mis muutub eestimaalastest Facebooki või Google’i kasutajate jaoks? See küsimus on hetkel veel selgusetu.

Toomela sõnul võib osutuda isikuandmete USAs hoidmiseks vajalikuks uute lepingute sõlmimine, uute nõusolekute küsimine või muude meetmete väljatöötamine, mis ühtlasi kinnitavad kohalikele andmekaitseasutustele USAs hoitavate isikuandmete piisavat kaitstust.

Näiteks tuleb Facebookil Euroopa Kohtu otsuse valguses oma ärimudel ümber vaadata, et see oleks seadusega kooskõlas, kuna paljud Facebooki kasutajatelt kogutavad andmed on hoiul USA serverites. Näiteks saaks Euroopa kasutajatelt kogutavaid isikuandmed hoida ka Euroopas, rajades mõnda liikmesriiki serverikeskuse. „Facebook ja Google peavad leidma mudeli, kuidas seda olukorda lahendada“ lausus Toomela.

Ettevõtetel võimalikud suured kulud
Kohtu otsus ei puuduta ainult suuri internetifirmasid nagu Facebook, Amazon ja Apple.
Ka Eestis on Toomela sõnul ettevõtteid, kes hoiavad oma töötajate ja ka klientide andmeid USA serverites. On seal siis siinse firma emaettevõte või on tegemist pilveteenuse osutajaga, kelle serverid USAs asuvad. „Ka need ettevõtted peavad oma tegevuse ümber reguleerima,“ märkis Toomela. Ka nende jaoks kerkib küsimus, kuidas isikuandmeid USA-s õiguspäraselt edasi hoida või kuidas uusi andmeid õiguspäraselt USA-s töödelda.

Kõik see kokku taandub Toomela sõnul suurtele numbritele. Juhul kui ettevõttel tuleb tekitada uude riiki täiesti uus serverikeskus, on kulud suured.