Euroopa komisjon avaldas täna olulised digiteerituse numbrid. Kus on Eesti? Miks ei ole Euroopa seis rahuldav?
„Toimunud nihe on küll väike, aga liigume digivaldkonnas siiski õiges suunas. EL tervikuna on teinud edusamme, kuid need ei ole piisavad. Mujal maailmas on riigid ja piirkonnad kiiremini edasi arenenud. Seepärast peaksime suurendama investeeringuid digivaldkonda ja viima digitaalse ühtse turu väljakujundamise lõpule nii pea kui võimalik, et paraneks Euroopa digitaalvaldkonna suutlikkus, pakutaks esmaklassilist internetiühendust ja avalikke digiteenuseid ning et e-kaubanduse sektor oleks edukas," märkis digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.
Selle aasta parimad tulemused olid Taanil, Rootsil, Soomel ja Madalmaadel, kes on maailmas digitaliseerimise vallas esimeste seas. Neile järgnevad Luksemburg, Iirimaa, Ühendkuningriik, Belgia ja Eesti. Viimase nelja aastaga on kõige rohkem edasi liikunud Iirimaa, Küpros ja Hispaania.
Üheksandal kohal olev Eesti kuulub hästi toimivate riikide rühma. Viimase aasta jooksul tehti mõningaid edusamme, kuid nende tempo oli ELi keskmisega võrreldes aeglasem. Nagu juba mitmel varasemal aastal, on Eesti digitaalsete avalike teenuste osas Euroopa liider. Eestlased on oskuslikud digitehnoloogia kasutajad ning tarbivad agaralt erinevaid internetiteenuseid. Ühenduvusega seoses tuleb märkida, et püsivõrgu lairibaühenduse leviala on väga väike (osaliselt kompenseerib seda mobiilse lairibaühenduse leviala), sama kehtib ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu suhtes. Eesti majanduse peamine väljakutse on jätkuvalt ettevõtluse digiteerimine.
Igal aastal avaldatava digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Tänu sellele saavad ELi riigid teha kindlaks valdkonnad, kuhu esmajärjekorras investeerida ja kus meetmeid võtta. Sel aastal avaldatakse DESI nime all esimest korda koos nii DESI ise kui ka riikide digitaalvaldkonna poliitika põhjalikum analüüs, mis annab ülevaate iga liikmesriigi edusammudest ja poliitika elluviimisest (varem nimetati seda Euroopa digitaalarengu aruandeks).
