Samuti märgib komisjon, et suurenevad piirkondlikud erinevused kombineerituna negatiivsete demograafiliste suundumuste, ebatõhususe ja kohalike omavalitsuste omavahelise puuduliku koostööga vähendavad Eesti arengupotentsiaali.

Rahandusministeerium kinnitab oma teates, et eelarve eesmärkide täitmiseks on vajalikud meetmed vastu võetud.

„Eesti peab komisjoni ettepanekuid ja kogu majanduskoordinatsiooni oluliseks ning üldiselt on meie hinnangud sarnased,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi. „Ambitsioonikas eelarve eesmärk nõuab pingutust ning kulupiirangutest kinni pidamist. Komisjoni prognoos ei ole saanud arvesse võtta ka vahepeal valminud riigieelarve strateegiat, kus eelarvepositsiooni parandavad meetmed on juba sees, ega ka erinevate meetmete tulemusel juba paranenud maksulaekumisi.“

Komisjon juhib eraldi tähelepanu ka 2015. aasta eelarvele. Soovitused võetakse arvesse eelarve koostamisel, mille aluseks on sügisene majandusprognoos.

Komisjon märgib, et tööturu valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme noorte töötuse ja pikaajalise töötuse vähendamisel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata meetmetele, millega luuakse madalapalgalistele töötajatele stiimulid töötamiseks. Vaja on täiendavaid jõupingutusi, et tegeleda suureneva tööjõupuudusega.

Perepoliitikale tehtavate kulutuste kulutõhusust saaks komisjoni hinnangul veelgi suurendada, näiteks suunates osa vanemahüvitisteks ettenähtud vahenditest tõhusamate meetmete, sealhulgas lastehoiuteenuste toetamisele. See peaks komisjoni hinnangul looma head eeldused naiste varajaseks tööturule naasmiseks ja vähendama püsivat suurt soolist palgalõhet. Komisjon märgib, et meil tuleb suurendada jõupingutusi ettevõtluse edendamiseks ja töökohtade loomiseks väljaspool Tallinna ja Tartut asuvates piirkondades, et ennetada majandusarengu
erinevuste suurenemist ja vähendada töötust, eelkõige madala kvalifikatsiooniga inimeste hulgas.

Suurenevad piirkondlikud erinevused kombineerituna negatiivsete demograafiliste suundumuste, ebatõhususe ja kohalike omavalitsuste omavahelise puuduliku koostööga vähendavad Eesti arengupotentsiaali.

Eesti ressursimahukus on komisjoni kinnitusel jätkuvalt väga suur. Avaliku sektori hoonete energiatõhususe valdkonnas on tehtud edusamme, kuid jõupingutusi tuleb jätkata ja suurendada, eelkõige elu- ja tööstushoonete sektoris. Jäätmekäitluse ja prügilasse ladestamise valdkonnas on tehtud olulisi edusamme, kuid tuleb tagada ringlussevõtu majanduslik elujõulisus.

Parandama peaks Euroopa Komisjoni sõnul ka kohalike omavalitsuste võimekust, eelkõige tööturuteenuste pakkumiseks.

Komisjoni soovitustega saab tutvuda siin.

Euroopa Komisjon kinnitas täna ELi majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise protsessi raames oma arvamused liikmesriikide majanduspoliitikate kohta ja riigispetsiifilised poliitikasoovitused. Euroopa semestri raames pidid kõik liikmesriigid esitama komisjonile ja ELi Nõukogule hindamiseks oma stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid (vastavalt euroala liikmed ja ülejäänud liikmesriigid) ning riiklikud reformiprogrammid.

Komisjoni täna avaldatud arvamused ja soovitused on eeltöö, mille alusel nõukogu liikmesriikide poliitikaid hindab. Juuni teises pooles võetakse soovitused vastu ELi rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ning seejärel Euroopa Ülemkogu poolt.