"Eesti valitsemissektori eelarve struktuurne puudujääk on järgmisel aastal 0,2 protsenti SKT-st, mis küll veidi ületab seatud eelarvetasakaalu eesmärki, kuid kokkuvõttes jääb siiski lubatu piiresse. Oluline tegur 2017. aasta eelarvepuudujäägi suurenemise puhul on Euroopa Liidu struktuurivahenditest tehtavate investeeringute nihkumine sellest aastast järgmisesse aastasse, mis suurendab eelarves investeeringuteks tehtavat kulu," teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis vastuseks ERR-i küsimusele.

Ühe võimaliku riskina eelarvetasakaalu säilitamisel näeb Euroopa Komisjon Eesti eelarvekava eeldust, et kiire palgakasv ja positiivsed arengud tööturul jätkuvad ka järgmisel aastal. "Eesti riigieelarve tulud põhinevad 45 protsendi ulatuses tööjõumaksudel, mistõttu oodatust aeglasem palgakasv või võimalik tööhõive vähenemine mõjutab suurel määral riigieelarve tulusid ja seeläbi ka eelarve tasakaalu," seisab komisjoni teates.

Eelnõu järgi on 2017. aasta riigieelarve tulude ja kulude eeldatav maht ligi 9,5 miljardit eurot ja valitsus on teatanud, et eelarve on struktuurses ülejäägis 0,2 protsendiga SKT-st. "Maksupoliitiliste muudatuste juures on oluline, et kokkuvõttes alaneb inimeste maksukoormus järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti," on öelnud rahandusminister Sven Sester.

Eesti on üks viiest euroala riigist, kelle 2017. aasta eelarve on kooskõlas EL-i eelarvereeglitega. Lisaks Eestile on selles riikide grupis veel Saksamaa, Luksemburg, Slovakkia ja Holland.