Euroopa Komisjon: Eesti struktuurne eelarvepuudujääk aina suureneb

 (33)
Lisatud rahandusministeeriumi kommentaar!

Riigieelarve teemaline pressikonverents
Riigieelarve teemaline pressikonverentsFoto: Madis Veltman

Euroopa Komisjoni hinnangul suureneb Eesti struktuurne eelarvepuudujääk sellel aastal 1,1%-ni SKT-st ning järgmisel aastal 1,4%-ni SKT-st - seda on märgatavalt rohkem, kui tunnistab rahandusministeerium, kes arvutab puudujääki teistsuguse metoodikaga.

Rahandusministeerium prognoosib järgmiseks aastaks puudujääki 0,25% SKT-st - järelikult on kahe hinnangu vahe lausa pea kuus korda. "Erinevus Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi hinnangus struktuursele tasakaalule tuleneb erinevast vaatest majandustsüklile – rahandusministeerium hindab SKT taset järgmisel aastal optimaalse taseme lähedaseks, kuid Euroopa Komisjoni hinnangul oleme 2,2% üle potentsiaalse taseme," ütles kommentaariks ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Tema sõnul toetab ministeeriumi seisukohta ka Eesti Panga juures tegutsev sõltumatu eelarvenõukogu. "Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on Eesti 2018. aasta valitsussektori eelarve tasakaalu lähedal. Me ei kuumuta ega jahuta majandust oluliselt, sest valitsus vähendas riigieelarve puudujääki kevadise plaaniga võrreldes poole võrra tasemele 0,25 protsenti sisemajanduse kogutodoangust," lisas Lõhmuste.

Majanduskasvu osas prognoosid kattuvad

EL ootab meile tänavuseks varasemast kiiremat majanduskasvu. Kui kevadel ootas Komisjon Eesti majanduskasvuks 2,3%, siis nüüd on seda korrigeeritud pea 100% võrra üles - 4,4 protsendini. Eesti tugeva majanduskasvu põhjuseks on Komisjoni hinnangul suurenenud investeeringud ja kasvav välisnõudlus. Rahandusministeeriumi hinnang on praktiliselt sama - 4,3 protsenti.

Loe veel

Seotud lood:

Sama kiire tempo järgnevatel aastatel siiski eeldatavalt püsima ei jää. Investeeringute taseme stabiliseerumise tõttu on 2018. aasta ennustatav majanduskasv 3,2% ja 2019. aastal 2,8%, kui peamiseks kasvu veduriks saab sisetarbimine. 2018. aastal jõustuvad üksikisiku tulumaksumuudatused toovad prognooside kohaselt kaasa eratarbimise suurenemise.

Eesti inflatsioonimäär ületab aga euroala keskmist, küündides tänavu 3,7%-ni ning 2018. ja 2019. aastal vastavalt 3% ja 2,7%-ni. Eesti märkimisväärselt kõrgem inflatsioon on tingitud toiduaine- ja energiahindade kallinemisest maailmaturul ning nende suhteliselt suurest osakaalust Eesti ostukorvis. Samuti suurendab inflatsiooni aktsiisimäärade tõus.

Täpsem hinnang Eesti eelarvepositsioonile selgub novembri teises pooles, kui Euroopa Komisjon avaldab oma sügisese majanduspaketi.

Euroala tervikuna kasvab samuti oodatust kiiremini

Euroopa majandustulemused on sel aastal oluliselt paremad kui oodati. Liikumapanevaks jõuks on olnud stabiilne eratarbimine, oodatust suurem majanduskasv terves maailmas ja vähenev tööpuudus. Soodsate majandustingimuste ja oluliselt parema majanduskliima tulemusel on samuti elavnemas investeerimine, sest kadunud on ebakindlus. Majandus kasvab kõigis liikmesriikides ja ühtlasi paraneb tööturu olukord.

2018. ja 2019. aastal kasvab ELi majandus tänase prognoosi kohaselt vastavalt 2,1% ja 1,9%. Euroala inflatsioon peaks sel aastal olema keskmiselt 1,5% ja langema 2018. aastal 1,4%-ni, tõustes 2019.aastal 1,6%-ni.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare