Eesti väliskaubanduses kasvas import kiiremini kui eksport, peaasjalikult kapitalikaupade suurenenud sisseveo arvel. Siiski hakkas ka eksport kasvama, ehkki põlevkivisektori väljavedu kannatas madala naftahinna tõttu. Tarbimise kasv aeglustus inflatsiooni mõjul, kuid püsis stabiilne, seisab prognoosis. Kokkuvõttes ennustavad EK analüütikud Eestile tänavu 1,1-protsendist sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu.

Järgmisel aastal kasvab SKT 2,6% ja ülejärgmisel 2,8%, ennustavad EK analüütikud. Kasvu mootor on peaasjalikult suurenenud nõudlus lähinaabruses: Soomes, Lätis ja Leedus. Tehnoloogiatööstuse suurenenud eksport täidab Vene transiidi kokkukukkumisest tekkinud augu. Väliskaubandusbilanss püsib positiivne.

EK prognoos ennustab ka hinnakasvu. Järgmisel paaril aastal jääb inflatsioon Eestis 2,7% juurde, seda tõukavad ülespoole palgatõus, globaalne energiahinna taastumine ning aktsiisitõusud.

Töötus kasvab mõnevõrra, tänavuselt 6,5 protsendilt 8,3 protsendini ülejärgmisel aastal, ennustab EK. Keskmine palgakasv taandub, ulatudes järgmisel aastal 5,1 ja ülejärgmisel viie protsendini.

Loe täispikka prognoosi (pdf, inglise keeles) Euroopa Komisjoni kodulehelt.