Kuna Eesti väike ja avatud majandus sõltub paljuski välishindadest, kajastub tugev palgakasv ettevõtete kasumlikkuse vähenemises, mis võib pärssida investeeringuid, eelkõige Eesti töötleva tööstuse sektorisse.

Ettevõtete ebapiisavad investeeringud tehnoloogia arendamisse ja teadussaavutuste ebapiisav turustamine reaalmajanduses on peamised probleemid, mis pidurdavad tootlikkuse kasvu ja potentsiaalse majanduskasvu edendamist. Eesti majanduses domineerivad traditsioonilised majandussektorid, kus teadus- ja arendustegevuse osakaal on väike.

Ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Eestis järg-järgult kasvanud. Sissetulekute ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel suurenenud ja ulatub oluliselt üle ELi keskmise. Hüvitiste, eelkõige pensionite, sotsiaaltoetuste ja töötushüvitiste kasv jääb maha turupõhise sissetuleku kasvust.

Ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Eestis järg-järgult kasvanud. Sissetulekute ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel suurenenud ja ulatub oluliselt üle ELi keskmise.
Eesti on teinud mõningaid edusamme 2016. aasta riigipõhiste soovituste järgimisel. Tööturu ja sotsiaalpoliitika valdkonnas täiustati kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumist kohalikul tasandil, jõudsalt on edenenud kohalike omavalitsuste reformi läbiviimine. Vähest edu on saavutatud soolise palgalõhe vähendamisel.

Möödunud aasta novembris alustas komisjon 13 liikmesriigi kohta põhjalikku analüüsi, et selgitada välja, kas neis riikides esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, ja hinnata selle tasakaalustamatuse tõsidust. Komisjon jõudis järeldusele, et Soomes ei esine enam tasakaalustamatust makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Ülejäänud 12 liikmesriigis esineb kas tasakaalustamatust või ülemäärast tasakaalustamatust. Nende 12 riigi suhtes kohaldatakse ka edaspidi erijärelevalvet vastavalt nende majanduse tasakaalustamatuse ulatusele ja laadile.

Pärast riigiaruannete arutamist Euroopa Liidu nõukogus korraldab komisjon liikmesriikidega kahepoolsed kohtumised. Asepresidendid ja volinikud külastavad liikmesriike, et kohtuda valitsuste, parlamentide, sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmadega, kes tuleks jõuliselt kaasata riiklike reformikavade ettevalmistamisse ja rakendamisse.