Euroopa Komisjon hoiatab: Eesti defitsiit läheb üle piiri

Euroopa Komisjon prognoosib Eestile tulevaks aastaks eelarvedefitsiiti 0,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis on suurem defitsiit kui seatud keskpika perioodi eelarve-eesmärk.

Euroopa Komisjon esitas täna 2017. aasta riigipõhised soovitused, mis sisaldavad igale liikmesriigile mőeldud majanduspoliitilisi suuniseid järgmiseks 12–18 kuuks.

Eestil soovitab komisjon järgida eelarvepoliitikas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa nõudeid. See tähendab, et 2018. aastal tuleks kinni pidada keskpika perioodi eelarve-eesmärgist.

Eesti enda arvutuste kohaselt tekib järgmisel aastal struktuurne puudujääk 0,5% SKTst, mis oleks nõutud piirides. Euroopa Komisjoni ühtse metoodika alusel tehtud arvutused prognoosivad Eestile siiski järgmisel aastal defitsiidipiiri ületamist ehk eelarvepuudujääki 0,9%.

Tänavu aastaks arvab Eesti ise, et eelarve jääb plussi 0,2 protsendiga SKTst, samas kui komisjoni metoodika kohaselt ootab Eestit 0,1 protsendi suurune miinus.

Komisjon juhtis tähelepanu ka sissetulekute ebavõrdsusele Eestis, mis on on üks ELi suuremaid. Rikkaima 20% inimeste sissetulekute suhe vaeseima 20% inimeste sissetulekutesse kasvas 2012. aasta 5,4-lt 2015. aastaks 6,2-ni.

Ebavõrdsuse suurenemise põhjus on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kiire palgakasv, samas kui pensionäride, sotsiaaltoetustest ning töötutoetustest sõltuvate inimeste sissetulekud ei ole viimastel aastatel samas tempos suurenenud, märkis komisjon. Samal ajal vähenes sotsiaaltoetuste vaesust vähendav mõju 2010. aasta 36 protsendilt 2015. aastaks 22 protsendile.

Seega soovitab komisjon Eestil tagada paremini sotsiaalse turvavõrgu piisavus. Lisaks soovitatakse Eestil võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks. Eeskätt tuleks selleks suurendada palkade läbipaistvust ja muuta vanemahüvitise süsteemi.