Euroopa Komisjon hoiatab: Eestis kasvavad palgad ja kinnisvarahinnad liiga kiiresti
Eesti ja veel 17 riigi puhul sisaldab aruanne ka võimalike makromajanduslike riskide põhjalikku analüüsi, mis nähti ette novembris 2015 avaldatud häiremehhanismi aruandes.
Aruande kohaselt on Eesti 2015. aasta riigipõhiste soovituste täitmisel saavutanud teatavat edu. Eelarvepoliitika valdkonnas võeti meetmeid maksukogumise parandamiseks, märkis komisjon oma teates.
Tööturu, sotsiaal- ja hariduspoliitika valdkonnas vähendati madala sissetulekuga töötajate maksukoormust, parandati lastehoiu kättesaadavust ja töövõimereformi raames vähendati tervisega seotud põhjustel tööturult väljumist.
Teatavaid edusamme on Eestis komisjoni hinnangul tehtud ka selleks, et tagada kvaliteetsed sotsiaalteenused kohalikul tasandil ning võtta kutsehariduses ja -koolituses paremini arvesse tööturu vajadusi, eelkõige parandades töökohal toimuva õppe kättesaadavust. Vähest edu on saavutatud soolise palgalõhe vähendamisel.
Kiire palkade ja kinnisvarahindade kasv
Eesti makromajanduslike riskide põhjaliku analüüsi koostamise ajendiks oli kiire palga- ja kinnisvarahindade kasv. Analüüsist nähtub, et tööjõu ühikukulu on viimastel aastatel kiiresti suurenenud, mis on tingitud tugevast palgakasvust ja aeglustuvast tootlikkuse kasvust.
Keskmisest väiksem tootlikkuse kasv ja väga aeglane kohandumine konkureerimiseks kõrge lisandväärtusega kaupade sektorites võivad kujutada ohtu konkurentsivõimele, kui palgakasv jätkub praeguses tempos. Seetõttu tuleb tulevikusuundumusi tähelepanelikult jälgida.
Kuigi eluasemehindade tõus on olnud kiire, kajastab see tugevat seost eluasemenõudluse ja palgakasvu vahel viimastel aastatel. Aruandes leitakse, et eluasemehindade tõus peaks tulevikus aeglustuma, kuna pakkumine kohaneb taastuva nõudlusega ning laenupoliitika on muutunud ettevaatlikumaks.
Seetõttu on risk kinnisvarasektorist negatiivse mõju ülekandumiseks majandus- ja finantssektorisse pigem väike, leiab komisjon.
Märtsis otsustab komisjon, millisesse makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse kategooriasse iga analüüsitud liikmesriik kuulub. Kategooriaid on neli: tasakaalustamatus puudub; tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus; ülemäärane tasakaalustamatus, millega seoses tuleb koostada parandusmeetmete kava.
