Varasema info kohaselt saab valdava osa tasuta kvoodist endale Eesti Energia, kellel on käsil uue põlevkivil ja biomassil töötava elektrijaama ehitus, kirjutas BNS.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Meelis Münt ütles BNS-ile, et Eesti taotles tasuta kvooti kokku 18,9 miljonit ühikut, millest Eesti Energiale eraldatav kogus on 18 miljonit ühikut.

Tasuta ühikute eraldamise eest peavad ettevõtted tegema investeeringuid. 2013–2014. aastate ühe ühiku eest tuleb teha investeeringuid 14,5 euro väärtuses. 2015–2020. aastate ühe ühiku eest tuleb teha investeeringuid 20 euro väärtuses.

Muu hulgas on tasuta kvoot mõeldud Eesti Energiale uue põlevkivielektrijaama osaliseks rahastamiseks.

Lisaks Eesti Energiale eraldatakse kvooti ka Viru Keemia Grupile, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le, AS-ile Sillamäe SEJ, AS-ile Anne Soojus, Fortum Eesti AS-ile ja Põlva Soojus AS-ile.

Sarnase loa sai ka Küpros.

Euroopa Komisjon jõudis järeldusele, et Küprose ja Eesti elektrisektori arengukavade teatavad sätted, millega eraldatakse saastekvoote tasuta, on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) riigiabi eeskirjadega, seisab komisjoni ametlikus teates.

Eesti riikliku kava kohaselt on tasuta saastekvootide turuväärtus 371 miljonit eurot. Seda toetust kasutatakse osa põlevkivigeneraatorite asendamiseks, taastuvatest energiaallikatest energiatootmise suurendamiseks ja energiaallikate kogumi mitmekesistamiseks.

Nii aidatakse kaasa energiaturgude liberaliseerimisele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja energiavarustuse kindluse suurendamisele kooskõlas EL-i eesmärkidega, selgitas komisjon.

Komisjoni teatel ei tohi ühegi elektrimüüja turuosa enne 2018. aastat olla suurem kui 40 protsenti. See aitab liberaliseerida Eesti energiaturgu ja edendada konkurentsi.

Küpros ja Eesti esitasid oma riiklikud investeerimiskavad 2011. aasta septembris. Tänavu mais oli komisjon juba otsustanud, et Küprose ja Eesti eraldatud saastekvoodid olid kooskõlas saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiivis sätestatud nõuetega.

"Tänased otsused kinnitavad, et investeerimiskavadega ettenähtud riiklike rahastamismeetmetega ei moonutata konkurentsi siseturul," seisab komisjoni teates.