Eesti ja Euroopa Komisjon kirjutasid teisipäeval Brüs-selis alla Eesti majanduse keskpika arengukava ühishinnangule.
Eesti lubas säilitada aastatel 2000–2003 senise valuutakomitee süsteemi ja range eelarvepoliitika, valmistuda ühinemiseks Euroopa Liiduga ning üleminekuks eurole.
Hinnangule kirjutasid alla rahandusminister Siim Kallas ning Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Pedro Solbes.
"Kui Eesti jätkab nagu seni, olen ma kindel, et tal ei teki ühenduse laienemisel ja nõuete täitmisel probleeme," tsiteeris Reuters Solbese sõnu.
Arengukava on esimene strateegiline dokument, mis fikseerib Eesti üldised majanduspoliitilised ees-märgid, kavandatavad instrumendid ning makromajandusliku prognoosi järgmiseks neljaks aastaks.
Teisipäevane tseremoonia toimus kaks kuud pärast seda, kui Eesti shokeeris Euroopa Liitu (EL) plaaniga minna enne blokiga ühinemist ühepoolselt eurole üle.
Kallase sõnul on Eesti endiselt seisukohal, et "valuutakomitee süsteem võimaldab meil kohaneda rahaliidu süsteemiga kergemini kui mis tahes muu kõikuval valuutakursil põhinev süsteem".
"Maastrichti kriteeriume vaadates on Eesti neile kaunis lähedal /.../ meil on väga rangete vahetuskursi reeglite traditsioon ja kogemus," ütles Kallas.
Solbes ütles, et rahaliidu valuutade ja liiduväliste valuutade kursisuhteid reguleeriva Euroopa vahetuskursi mehhanismi (ERM) kohtumisel ei arutatud, kuid viitas, et Eesti on tänu valuutakomitee süsteemile erijuhtum.
"Me arvestame Eesti valitsuse kaalutlusi selles osas ja oleme valmis leidma lahendusi," ütles Solbes.
Ühishinnangus märgitakse, et praeguse monetaar-süsteemi säilitamine on kooskõlas Eesti majandus-struktuuri liikumisega lähemale rahaliidu ühisvaluutasüsteemile.
Dokumendis seisab ühtlasi, et Eesti Pank esitab tänavu parlamendile eelnõu, et viia monetaarpoliitika koos-kõlla Euroopa Liidu lepingu nõuetega.
"Eesti on valmis eelolevatel aastatel hoidma ranget eelarvepoliitikat, vaatamata olulisele koormale, mille eelarvele panevad mitmed struktuurireformid, eriti pensionireform, ja kasvavad vajadused teatud aladel seoses EL-iga ühinemisega," märgitakse dokumendis.
Makromajandusliku stsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti eelarvedefitsiit möödunud aasta 4,7 protsendilt sisemajanduse koguproduktist 0,4 protsendini 2003. aastaks.
Tänavuseks majanduskasvuks on plaanitud Eestis 4,1 protsenti, misjärel oodatakse ligi viieprotsendilist majanduskasvu aastatel 2001 – 2003.
Eesti uuendab arengukava regulaarselt ning see on aluseks Eesti makromajandusliku arengu ja poliitika hindamisel.
Kava koostavad kõik Eu-roopa Liidu kandidaatriigid ühinemisega seotud ülesan-nete lahendamiseks.
Mingeid sanktsioone arengukava mittetäitmine kaasa ei too.
BNS
