Euroopa Komisjon prognoosib Eestile suuremat majanduskasvu, aga mida veel?

Euroopa Komisjon avaldas täna oma talvise majandusprognoosi, mille kohaselt kasvab Eesti majandus tänu piirkondliku nõudluse ja investeeringute suurenemisele käesoleval aastal 2,2%. Samas on oodata ka tööpuuduse ja inflatsiooni tõusu. Ka kõigi teiste ELi liikmesriikide majandus peaks kahel järgmisel aastal kasvama.

„Majandus kasvab Euroopas viiendat aastat. Praegusel ebakindlal ajal on aga väga tähtis, et Euroopa riigid püsiksid konkurentsivõimelised ja suudaksid kohaneda muutuvate oludega. Selleks on vaja teha struktuurireforme. Me peame keskenduma kaasavale majanduskasvule ja tagama, et majanduse elavnemist tunnevad kõik," märkis Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

2017. aastaks prognoosib Euroopa Komisjon Eestile 2,2% ja 2018. aastaks 2,6% suurust majanduskasvu. Välisnõudlus Soomest, Lätist ja Leedust suureneb ning tõusvad naftahinnad peaksid mõjuma positiivselt Eesti põlevkiviõlitööstusele. Samuti on oodata nii era- kui avaliku sektori investeeringute mahu suurenemist. Kuigi kokkuvõttes jääb Eesti majanduse peamiseks kasvumootoriks sisenõudlus, hakkavad selles tarbimise asemel suuremat rolli mängima investeeringud.

Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab suurenenud sisserände ja töövõimereformi tulemusena Eestis lähiaastatel tööjõu hulk kiiremini kui tööga hõivatute osakaal. Sellest tulenevalt suureneb tööpuudus 2017. aastal 7,9%-ni ja 2018. aastal 8,7%-ni, võrreldes 6,9%-ga eelmisel aastal. Samuti aeglustub palgatõusu tempo. Alates 2016. aasta keskpaigast kiirenenud inflatsioon hoogustub veelgi ning tõuseb 2017. ja 2018. aastaks 2,8%-ni.

Euroala SKP kasvuks prognoosib komisjon 2017. aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,8%. Võrreldes sügisprognoosiga on näitajaid veidi ülespoole korrigeeritud (sügisprognoos: 2017: 1,5%, 2018: 1,7%), sest 2016. aasta teisel poolel olid majandusnäitajad oodatust paremad ja 2017. aasta on alanud tugevalt. SKP kasv ELis tervikuna peaks järgima sama suundumust ning prognoosi kohaselt peaks see olema käesoleval ja järgneval aastal 1,8% (sügisprognoos: 2017: 1,6 %, 2018: 1,8 %).

Käesoleva talveprognoosiga kaasnev erakordselt suur ebakindlus tuleneb sellest, et USA uue valitsuse kavatsused olulistes poliitikavaldkondades ei ole veel selged. Samuti on selle põhjuseks Euroopas käesoleval aastal toimuvad mitmed valimised ja eelolevad „artikli 50 läbirääkimised" Ühendkuningriigiga.

Ehkki suurenenud on mõlemad - nii positiivsed kui ka negatiivsed riskid -, kipuvad negatiivsed riskid domineerima. Lühemas perspektiivis võib Ameerika Ühendriikide fiskaalstiimulil olla majanduskasvule tugevam mõju kui praegu eeldatakse. Keskpikas perspektiivis tulenevad majanduskasvu väljavaadetele avalduvad riskid hiljutise kriisi järelmõjudest, Ühendkuningriigi otsusest Euroopa Liidust lahkuda, võimalikest kaubandusprobleemidest, rahapoliitika kiiremast karmistamisest Ameerika Ühendriikides (millel võib olla negatiivne mõju tärkava turumajandusega riikidele) ning Hiina kõrge ja veelgi kasvava võlataseme võimalikest tagajärgedest.