Euroopa Komisjon valmistub järgmiseks gaasisõjaks Venemaaga
Täna esitletud paber on ELi põhiline vastus aastavahetusel taas puhkenud iga-aastasele Ukraina ja Venemaa vahelisele konfliktile gaasi hinna pärast, mille käigus Venemaa gaasihiid Gazprom keeras kinni Ukrainasse minevad gaasikraanid ning osa ELi riike jäi gaasita, vahendas Reuters.
Euroopa Komisjon peaks kava järgi välja kuulutama ühendusesisese eriolukorra juhul, kui ELi sisseveetava gaasi hulk väheneb rohkem kui 10 protsendi võrra või ühes liitu kuuluvas riigis on tõsine gaasikriis. Eriolukord kohustaks ELi liikmesriike üksteist gaasiga aitama, kindlustades takistamata gaasi voolu üle piiride.
Euroopa Liidus tarvitatavast gaasist tuleb umbes veerand Venemaalt, sellest gaasist voolab omakorda 80 protsenti Ukraina torude kaudu.
Aasta 2010 lõpuks peavad ELi riigid visandama kavad, kuidas mitmekesistada oma gaasivõrke ja mida teha hädaolukordades. Märtsiks 2014 peaksid liikmesriigid kindlustama, et nende energiainfrastruktuuris on riskid piisavalt hajutatud, nii et kõige suurema gaasiallika kadumisel suudaks riik selleta toime tulla 60 päeva ka külma ilmaga.
Et ettepanek jõustuks, peavad selle heaks kiitma Euroopa Parlament ja liikmesriigid. Paljud riigid aga ei soovi energiaküsimusi Euroopa Komisjonile allutada, kuigi on komisjonilt korduvalt palunud abi, et kitsikusest pääseda.
Juunis nõustusid Euroopa Liidu liikmesmaade energiaministrid samalaadse ettepanekuga, mis puudutas naftavarusid. Kuid siiski kärbiti seda mitmete energiaturvalisust puudutavate oluliste osade võrra, mille üle komisjoni energiavolinik avaldas sügavat kahetsust.
"Allaheitlikkus ei tule kõne alla," kommenteeris Suurbritannia energia ja kliimamuutuse minister lord Hunt. "Venemaalt Ukraina kaudu tuleva gaasivarustuse katkestused tänavu aasta algul näitasid, kui haavatav on Euroopa Liit, kuid ühtlasi ilmnes valmidus teha koostööd kriisi ajal."
