Euroopa Komisjoni häirivad 500-eurosed rahatähed: need on terroristide, kurjategijate ja Kreeka säästjate lemmikud!
Euroopa Komisjon lubas teisipäeval hakata uurima kahtlastel palju ringluses olevaid 500-euroseid rahatähti seoses terrorismiga novembrikuiste Pariisi terrorirünnakute taustal.
„Suure nimiväärtusega rahatähed, iseäranis 500-eurone, on õiguskaitseasutustele probleemiks,“ seisab Financial Timesi nähtud eelnõus. „Kriminaalse elemendi seas on nende nõudlus suur seoses kõrge nimiväärtuse ja väikese koguse tõttu.“
Euroopa komisjon teeb koostööd Europoliga, et piirata terroristide ja teiste kriminaalide poolt 500-euroste kasutust. Siiski on see sekkumine Euroopa keskpanga pärusmaale, kellele on eksklusiivne õigus otsustada ringluses olevate rahatähtede ja müntide nimiväärtuste üle.
500-euroste rahatähtede mittesihipärast kasutuse teemat on Euroopa keskpank juba mõnda aega arutanud. Viimasel ülevaatel 2005. aastal otsustati siiski hoida kõrge nimiväärtusega rahatähti ringluses.
Euroopa keskpanga president Mario Draghi ütles esmaspäeval Euroopa parlamendi ees esinedes, et keskpank uurib teemat ning hetkel ei ole mingeid otsuseid vastu võetud. „Me tahame teha muudatusi,“ ütles ta. „Me ei soovi kriminaalidele mugavat rahade väljastamist.“
Europoli poolt mullu avaldatud uuringu kohaselt keelduvad poed sageli 500-euroste vastuvõtmisest, kuigi need moodustavad väärtuse poolest tervelt kolmandiku ringlusest olevatest eurodest. Ka Euroopa keskpanga andmetel on 500-euroste osa kasvanud ebaproportsionaalselt alates ühisraha ringlusesse tulekuga 2002. aastast.
Valuutamaailmas on selgelt eristuv lillakas rahatäht üks suurima väärtusega rahatäht, mille väärtus vastab umbes 380 naelale või 540 dollarile. Suure nominaaliga pangatähe eesmärk oli asendada varasemat Saksamaa 1000 Deutschmargast rahatähe ja teisi sarnaseid suure nimiväärtusega rahasid Austrias, Belgias, Itaalias, Luksemburgis ja Hollandis.
Suure nimiväärtusega rahatähtede vastu on varemgi võideldud. Nõukogude Liidu peasekretär Mihhail Gorbatšov tegeles šokiteraapiaga. 22.01.1991 avaldati Gorbatšovi ukaas, millega kõik ringluses olevad 50- ja 100-rublased rahatähed kuulutati üleöö kehtetuteks. See toimus ka Eestis. Piiratud ulatuses sai neid mõne päeva jooksul vahetada ringi teiste rahatähtede vastu. Ka kontodelt raha väljavõttu piirati. Rahareformi viis läbi Nõuk. Liidu peaminister Valentin Pavlov, kelle eesmärgiks oli inflatsiooni piiramiseks vähendada ringluses olevat sularaha. Kõike tehti selgituste kohaselt ikka selleks, et piirata korrumpeerunud ametnike, kapitalistide ja kriminaalide sissetulekuid.
