Justiitsvolinik Věra Jourová (54) kohtub Eesti Päevalehe ajakirjanikuga Brüsseli superministeeriumi, Euroopa Komisjoni hoone Berlaymonti 12. korrusel. Jourová, kes pidi 2006. aastal poliitiliste vastaste kiusu tõttu veetma 33 päeva vanglas ja laostus pärast seda täielikult, kahtlemata tunneb selle valdkonna tumedamat poolt. Niisama hästi on ta kursis Danske Banki rahapesuskandaaliga, mis puudutab Eestit.

Missuguse mulje jätab Danske rahapesuskandaal Brüsselist vaadatuna?

Tegemist on väga ulatusliku skandaaliga. Jutt käib 200 miljardist eurost, mis on uskumatult suur summa. Šokeeriv on ka ajavahemik, mil võimaldati kahtlase päritoluga tehinguid teha. See toimus 2007.–2015. aastani – ajal, kui kahtlaste tehingute avastamiseks seatud mehhanism oleks pidanud toimima. Selle mehhanismi toimimine oleneb nõuetekohasest järelevalvest ja panga juhtkonna nõuetekohasest hoolsusest (ingl due diligence).

Ma ei saa öelda, kus viga tehti, vajan selleks uurimismenetluse tulemusi. Kuid ma ei taha enam näha selliste juhtumite kordumist Euroopa Liidus. Oleme astunud väga palju samme, et selliseid asju ei juhtuks.