Euroopa Komisjoni värske transpordi peadirektor: aeg näitab, mitu lennufirmat Balti turule mahub
Euroopa Komisjon määras eile Henrik Hololei komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektoriks. Seni täitis Hololei Euroopa Komisjoni asepeasekretäri ametit.
Ärileht uuris esimeselt eestlasest Euroopa Komisjoni peadirektorilt, millised on tema eesmärgid uuel ametikohal ning millised on Euroopas peamised probleemid transpordi valdkonnas.
Kuidas teie sellele ametikohale valituks osutusite? Milline see protsess välja nägi?
Eile tegi Euroopa Komisjon päris palju otsuseid, mis puudutavad peadirektoreid ja teisi kõrgeid ametnikke. See on tavapärane, et kui tuleb uus komisjon, mis nüüd on pool aastat ametis olnud, siis tehakse need muudatused ära.
Selleks oli oma protsess, kus iga volinik pidi esitama presidendile kolm kandidaati, keda ta tahaks selle koha peal näha. Olid konsultatsioonid, et sõeluda välja, kes võiks olla parim kandidaat. Transpordi valdkonnas jõuti kokkuleppele, et mina võiksin see parim kandidaat olla.
Teie kasuks rääkis ilmselt see, et olete varasemalt töötanud endise transpordivoliniku Siim Kallase kabinetiülemana?
Absoluutselt. See andis mulle sisulist kompetentsi ja ka poliitilise koordineerimise kogemust, mis on väga vajalik. Kindlasti aitas sellele väga palju kaasa ka minu praegune ametikoht, kus ma esindan Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu saadikute juures.
Kui lihtsalt lahti rääkida, siis mis on teie vastutusala ja ülesanded?
Vastutusala on kogu Euroopa Liidu transpordipoliitika, mis hõlmab endast nii raudteed, lennundust ning kõike infrastruktuuride investeeringute seonduvat. Samuti kõike, mis on seotud ohutusega nendes valdkondades.
Euroopa Komisjon on regulaator, kes peab jälgima, et liikmesriigid täidavad oma kohustusi ja et see poliitika, mida rakendatakse transpordi valdkonnas oleks ühtne. Iga valdkonna jaoks on omad spetsiifilised aspektid ja neid teemasid on väga palju.
Väga palju on teha ka seoses sellega, et regulatsioone lihtsamaks ja arusaadavamaks teda. See on ka üks selle komisjoni prioriteete. Transpordi valdkonnas näen ma küll selles osas päris palju tegemist.
Olete seadnud endale ka mingid konkreetsed eesmärgid, mida te tahaksite saavutada?
Eesmärk on tegelikult väga lihtne – see on saavutada võimalikult ühtne hästi toimiv Euroopa transpordi turg. Praegu on Euroopa transpordi turg liialt fragmenteerunud, riigi piirid mängivad liiga olulist osa. Transpordi valdkonnas on just väga oluline, et kaubad ja teenused saaksid võimalikult sujuvalt Euroopas liikuda.
Selleks tuleb teha koostööd liikmesriikidega. Tuleb vaadata, milliseid regulatsioone on vaja parandada. Vaadata ka seda, kuidas need regulatsioonid lihtsamaks muuta. Loomulikult ka see, mida transpordivolinik (Violeta Bulc – toim.) ise oluliseks peab. Me oleme temaga rääkinud ja ma tean, et ka tema on väga ühtse turu arengust huvitatud.
Mis on praegu need suuremad takistused, miks turg praegu päris nii hästi veel ei toimi?
Igas valdkonnas on omad küsimused. Kõige parem näide on raudtee valdkond, kus on väga tugevalt protektsionistlik lähenemine. Teistest Euroopa Liidu riikidest tulevad ettevõtted ei saa vabalt konkureerida turul, ei pääse ligi infrastruktuurile.
Regulatsoonid eri riikides on erinevad kuigi tegelikult võiks olla ühtne regulatsioon. Turg peaks võimalikult hästi toimima, et transpordi ettevõtetel ja teenusepakkujatel oleks lihtne üle-euroopaliselt tegutseda.
Kui ka nüüd natuke Eesti nurga alt rääkida. Meil on transpordi valdkonnas kaks põletavat teemat – Rail Baltic ja Estonian Air. Millised arengud nende kahega praegu on?
Nii palju kui ma Rail Balticu osas tean, siis kolm riiki teevad väga tihedalt koostööd. Valdusfirma on loodud, valmistatakse ette järgmisi samme. Minu teada on ka kõik vajalikud finantseerimistaotlused ära tehtud. Töö käib täie hooga ja pall on praegu rohkem liikmesriikide ehk Eesti, Läti ja Leedu käes.
Meie jaoks on oluline, et finantseerimistaotlused on tehtud, sest põhimõttelised otsused seda toetada on ju tehtud. Nüüd on oluline, et need oleksid täidetud reaalse sisuga. Euroopa Liidu poolt vaadates on see algusest peale olnud väga positiivne projekt. Ühendab perifeeriat keskusega. Mitmeid riike läbivad transpordiprojektid on need, mis on Euroopas väga eelistatud.
Estonian Airi kohta ei oska ma praegu midagi täpsemat öelda. Ma tean, et käib väga tihe koostöö Euroopa Komisjoni erinevate ametkondade ning nii Eesti majandusministeeriumi kui lennufirma vahel. See, milline saab olema riigiabi otsus, ei sõltu niivõrd transpordi valdkonnast, vaid see on puhtalt konkurentsiküsimus ja kogu seda teemat menetleb ka konkurentsi peadirektoraat.
Transpordi valdkonnast vaadates on väga oluline see, et geograafiliselt perifeeriast säiliksid ühendused. See ei ole pelgalt ainult Eesti probleem, sellega on ka teised liikmesriigid kokku puutunud.
Ei saa aga mööda, üle ega ümber sellest, et konsolideerumine on täna pöördumata protess Euroopa lennunudsturul. Millal Estonian Airi riigiabi otsus võiks tulla, ma ei oska öelda. Eks ta varsti tuleb.
Konsolideerumisest rääkides, kuidas suhtuda Airbalticu juhi Martin Gaussi avaldusse, et kahele lennufirmale Baltimaades ruumi ei ole?
Konsolideerumine on täna paratamatu ja pöördumatu protsess ja on ka täiesti arusaadav miks Airbaltic nii arvab. Nemad on kõige dominantsem lennufirma siin regioonis. Seda öeldes ei tähenda see loomulikult seda, et turul ei võiks olla konkureerivad lennufirmad, kes suudaksid jätkusuutlikult tegutseda. Seda näitab aeg, et kui palju lennufirmasid siia reaalselt ühele turule ära mahub.
