Direktiivi eelnõu kohaselt muudetakse saneerimise käik lihtsamaks ja odavamaks. Saneerimiskava ei pea kinnitama kohus, vaid seda võib rakendada ka mitteametlikult, seni kuni kõikide huvigruppide õigused on tagatud.

Saneerimisnõustaja kasutamine ei pea olema kohustuslik, vaid nõustaja võib määrata vastavalt vajadusele. Menetluse kulude vähendamise eesmärgil peaks ettevõtte juhtidel säilima kontroll firma igapäevase juhtimise ja varade üle.

Võlgades ettevõtetele luuakse võlgadest vabanemise võimalus. Hetkel kehtib Eestis see ainult füüsiliste isikute maksejõetuse korral.

Liikmesriik peab tagama, et ettevõtte võlad kustutatakse, kui võlgadest vabanemise menetluse alustamisest või kava täitmise algusest möödub hiljemalt kolm aastat. Riik saab kehtestada erandeid ja määrata pikema aegumistähtaja olukorras, kus võla kustutamine oleks ebaõiglane. Näiteks siis kui võlg on tekkinud kuriteo käigus.

Samuti luuakse varajase hoiatuse mehhanism, mis annab ettevõtte juhtidele märku makseraskuste tekkimisest, et varakult tegutsedes pankrotti vältida. See on eelkõige mõeldud ettevõtte raamatupidajate ning riiklike maksujärelevalvet teostavate asutuste kaudu, kes kohustuvad ettevõtet teavitama finantskäitumises ilmnevatest ohumärkidest.

Võlausaldajad saavad õiguse saneerimiskava kinnitamise vaidlustamiseks. Vaidlustamine ei peata kava rakendamist, aga võib tuua kaasa kava rakendamata jätmise või kinnitada kava ja mõista vastu hääletanud võlausaldajale hüvitis võlgnikust ettevõtjalt või nendelt võlausaldajatelt, kes hääletasid saneerimiskava kinnitamise poolt.

Praegu on direktiiv eelnõu järgus, selle jõustumise tähtaeg pole veel teada. Pärast jõustumist tuleb direktiiv Eesti siseriiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt kahe aasta jooksul alates jõustumisest.