EL on ülakaalukalt hinnatõusuliider Rumeenia oma 257 protsendiga. Järgnevad Ungari 98 protsendi ja euroala liidrina Läti 86,7 protsendiga. Läti ja meie vahele mahub Bulgaaria 84,6 prtosendise hindade kallinemisega. Eestis tõusid hinnad 79,5 protsenti, Leedus 52 protsenti.

Kõige aeglasemalt on hinnad tõusnud Saksamaal (28,6 protsenti). Rootsi ulatus hinnatõus 29,1 protsendini ja Prantsusmaal 29,7 protsendini.

Plahvatuslikult on Eestis kasvanud riiete ja jalatsite hinnad, mis on kallinenud 64,9% ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt pole hinnatõusu toimunud (0,8%). Kordades kiiremini on meil kallinenud restorainides ja hotellides hinnad. Sama käib ka vaba aja ja kultuuri kohta, tervishoiukulude, kodukulude, vee, elektri, gaasi ja muud kütuste kohta, toidu ja mittealkohoolsete toodete hindade kohta. Eestis on olnud EL keskmiselt oluliselt väiksem hinnatõus hariduses.

Euroopa Liidus on restoranides ja hotellides on hinnad tõusnud 56,1%, hariduses 91,2%, vaba aja ja kultuuri jaotuses 7,1%, kommunikatsioon 21,7%, transport 41,2%, tervishoiukulud 40,8%, mööbel ja kodukaubad 18,7%, kodukulud, vesi, elekter, gaas ja muud kütused 57,2%, rõivad ja jalatsid 0,8%, alkohol ja tubakatooted 92,1% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad 43,3%.

Eestis tõusid restoranides ja hotellides on hinnad 112,4%, hariduses 12,6%, vaba aja ja kultuuri jaotuses 39,3%, kommunikatsioon 29,3%, transport 39,7%, tervishoiukulud 121,3%, mööbel ja kodukaubad 24,7%, kodukulud, vesi, elekter, gaas ja muud kütused 163%, rõivad ja jalatsid 64,9%, alkohol ja tubakatooted 147,2% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad 89,6%.