Euroopa Liit jätkab erasektorisse investeerimist
Kokkuleppe kohaselt pikendatakse EFSI toimimist 2020. aasta lõpuni eesmärgiga kaasata lisainvesteeringuid vähemalt 500 miljardi euro ulatuses.
Kokkuleppe kohaselt suureneb ELi eelarve garantii EFSI-le 26 miljardi euroni ning Euroopa Investeerimispanga panus 7,5 miljardi euroni võrreldes praeguse 5 miljardi euroga.
Eelnõu sisaldab hulka tehnilisi muudatusi, mis muu hulgas laiendavad hõlmatud sektoreid, kliimaga seotud tegevuste tugevdamist ning suuremat sihitatud toetust liikmesriikidele, mis vajavad abi projektide arendamisel.
EFSI näol on tegemist investeeringute kanaliga, mis Euroopa Liidu eelarve garantii toel soodustab erasektori investeeringute tegemist. EFSI toimib kaheosalisena. Üks osa on suunatud taristu- ja innovatsiooniprojektide rahastamisele ja toimib Euroopa Investeerimispanga toel. Eestis on selle kaudu investeeritud näiteks Tallinna Lennujaama ehitusprojekti, aga ka superkondensaatoreid tootvasse ettevõttesse Skeleton Technologies. Teine osa EFSIst keskendub väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise turgutamisega, mida Eestis vahendavad Kredex ja LHV Pank.
EFSI kutsuti ellu 2015. aastal, kui majanduslanguse järgselt ei olnud suuremahuliste investeeringute, eriti taristuinvesteeringute tase Euroopas mitme aasta jooksul kasvanud. EFSI eesmärk on ELi eelarve toel aidata kaasa investeeringute hoogustamisele, kaasates erainvesteeringuid ja investeeringuid teistest ELi eelarve välistest allikatest.
