Euroopa Liit peatas Kreeka 8 miljardi eurose rahaabi ülekandmise

Kreeka pidi sellel kuul saama järgmise sutsu riigiaparaadi toimimiseks ning palkadeks mõeldud abipaketist, seekord siis 8 miljardit eurot. Euroopa Liit peatas aga raha ülekandmise Kreeka referendumiplaani tõttu ning kuna pole selge, kas Kreeka üldse soovib eurotsooni liikmena jätkata.

Kreeka peaminister Geórgios Papandréou, kes istus eile õhtul koos Saksamaa liidukantsler Angela Merkeli ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozyga nõupidamisel, teatas, et referendumi mõte ei ole vaid saada rahvalt mandaat võtta vastu euroabi, vaid, et referendumiga pannakse paika, kas Kreeka üldse jätkab eurotsoonis.

Papandréou ei avaldanud eile ajakirjandusele, mida täpsemalt referendumil rahvalt küsitakse, kuid kindlasti on ühe osana sees ka rahva arvamuse teadasaamine, kas Kreeka peaks jätkama euroga või naasma oma eelmise valuuta juurde.

Eile, G20 tippkohtumise eelõhtul teatasid aga Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid, et kõik euroabirahade ülekanded Kreekale külmutatakse, kuniks riik ei ole täitnud kõiki talle ettemääratud nõudeid. 

Riik aga vajab hästi euroabi, sest ainuüksi sellel kuul on tarvis maksta tagasi laene 3,6 miljardi euro väärtuses. See on pea pool kogu abirahasummat, mis on mõeldud Kreeka majanduse ärgitamiseks, vahendasid Financial Times, Bloomberg ja Kauppalehti.

Merkel ja Sarkozy nõudsid aga Kreeka peaministrilt referendumi ettepoole tõstmist. Tänase seisuga toimub Kreeka referendum 4. detsembril.

Sellel reedel ehk homme toimub aga Kreeka parlamendis praeguse valitsuse usaldushääletus. Eile aga teatasid uudisteagentuurid, et Kreeka valitsus vahetas välja kõik senised militaarjuhid endale sobivate kandidaatide vastu.

Kreekas laiutavat segadust näitab selgelt ka asjaolu, et isegi riigiametnikud ei tea täpselt, millal võiks Kreekal raha otsa saada. Mõned pakuvad, et raha saab otsa juba novembri alguses, teised, et kuu keskel. Põhimõtteliselt jätkuks riigil raha nii palkadeks kui pensioniteks, kuid mitte laenude ja - intresside maksmiseks.