Euroopa majanduse kiire kasv saab läbi, ka Eesti areng pidurdub. Peame olema valvsad ja tegema rohkem tööd, manitseb asepresident Dombrovskis

 (16)
Valdis Dombrovskis
Valdis DombrovskisFoto: JOHN THYS, AFP

Euroopa Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt kahaneb majanduskasv euroalal 2017. aasta 2,4%-lt, mis oli 10 aasta suurim näitaja, sel aastal 2,1%-le ning aeglustub seejärel veelgi.

2019. aastal usutakse majandust kasvavat 1,9% ja 2020. aastal 1,7%.
Eelduste kohaselt on suundumused samad ka ELi 27 liikmesriigis tervikuna, kus prognoositakse 2018. aasta majanduskasvuks 2,2%, 2019. aastal aga 2,0% ja 2020. aastal 1,9%. Eesti puhul prognoosib komisjon käesoleva aasta majanduskasvuks 3,5% ning kahel järgneval aastal kasvu aeglustumist vastavalt 2,8%-ni 2019. aastal ja 2,6%-ni 2020.aastal.

„Sel ja järgmisel aastal kasvab kõigi ELi riikide majandus ning tänu sellele tekib juurde uusi töökohti. Paraku süveneb ebakindlus ja kasvavad nii välis- kui ka siseriskid ning see hakkab majandustegevuse tempot alla tõmbama. Peame olema valvsad ja tegema rohkem tööd, et tugevdada oma majanduse vastupanuvõimet. ELi tasandil tähendab see, et teha tuleb konkreetseid otsuseid majandus- ja rahaliidu edasise tugevdamise kohta. Riikide tasandil on vaja eriti jõuliselt tegeleda eelarvepuhvrite loomise ja võlakoorma vähendamisega ning samal ajal tuleb tagada, et majanduskasvust saadavad hüved jõuavad ka ühiskonna kõige haavatavamate liikmeteni,“ märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Kogu maailmas suurenev ebakindlus, pinged rahvusvahelises kaubanduses ja naftahinna tõus pärsivad Euroopa majanduskasvu. Majanduskasvu toetavad tegurid peaksid muutuma üha rohkem riigisisesteks: mõnedes liikmesriikides peaks palkade jõulisem kasv ja maksumeetmed avaldama positiivset mõju eratarbimisele. Eelduste kohaselt peaksid ka rahastamistingimused ja tootmisvõimsuse rakendamise kõrge määr jätkuvalt investeeringuid toetama. Eesti majanduskasv on komisjoni sõnul laiapõhjaline, lisaks sisenõudlusele panustab kasvu oluliselt ka eksport.

Seotud lood:

Eesti tööturg toimib n-ö täisvõimsusel, mis suurendab palgasurvet ja vähendab eelkõige ekspordile orienteeritud majandussektorite konkurentsivõimet. Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab tööhõive 2018. aastal 1% võrra ja hakkab pärast seda langema, tingituna negatiivsetest demograafilistest trendidest.

ELi tervikuna jätkus 2018. aasta esimeses pooles tööturu tingimuste paranemine ning tööhõive kasv püsis stabiilne vaatamata majanduskasvu aeglustumisele. Töökohtade loomisele peaks avaldama positiivset mõju majanduskasvu jätkumine ja struktuurireformide elluviimine mõnedes liikmesriikides. Töötuse vähenemine peaks jätkuma, kuid senisest aeglasemas tempos, sest varem või hiljem hakkavad tööhõive kasvu pärssima üha süvenev tööjõupuudus ja majanduskasvu aeglustumine. Euroalal väheneb töötus sel aastal prognooside kohaselt 8,4%-ni, 2019. aastal 7,9%-ni ja 2020. aastal 7,5%-ni. Eesti puhul on vastav näitaja 2018. aastal 5,7% ning 2019. ja 2020. aastal 6%.

Prognoosi ümbritseb suur ebakindlus, millele lisanduvad arvukad omavahel seotud langusriskid (USA majanduse võimalik ülekuumenemine, kaubanduspinged Hiinaga, Brexiti läbirääkimiste tulemused). Kui mõni neist riskidest peaks realiseeruma, võib see võimendada teisi riske ja suurendada nende mõju.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare